| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Kiri | | | Naar om tervüses, aituma Ruitlasõlõ
Ma kõnõlõ külh esi kah seod kiilt, a kirota viil õigõlõ ei mõista. A ku näe jäl värskin Uman Lehen Ruitlasõ Olavi pilti, nakka naarma joba inne luu lugõmist.
Timä ei keerota, ütles õkva kõik vällä, sõnno lindas nigu kihvtinuuli püssätorost.
Poliitigu saava iks kõrraligult tsaka, ku nä rahvaga ei rehkendä.
Tahassi Ruitlast timä elo-oppuisi iist õkva katõ käega kallista.
Ka Tossu Tilda pajatusõ tegevä meele rõõmsas ja pall’o tõisi juttõ loe iks mitu kõrda üle.
Naar om tervüses ja hää, ku inemise nägo ei kivine kurbusõn.
Mu hindä elomõttõ omma: ütessä kõrda mõtlõ, üts kõrd ütle; austa ekä inemist, hoia pere-ello, eläjit ja latsi, tervüst ja luudust ja külvä siiä ilmaello õnnõ häädüst.
Tervüst kõigilõ!
Elle Põlva liinast |
|
|
|
