| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
«WHO soovitab Eestile magusamaksu» (EPL 2.04.2015),
«Üle poole eestlastest pole rahul oma kehakaaluga» (Postimees 17.04.2015) | | | | Magusajant | | | Päält sõta puutõn suurt midägi müvvä es olõ, õnnõ krabikonserve, noid ei lövvä põrõlt tikutulõga kah.
Heeringät oll’ õks inämbüste kah, a vahel lõppiva otsa ja poodinukan saisõ tühi tünn.
Kaupmiis toda vällä es vöörütä, muidu mehe es usu, et sääne egäpääväne ja tarvilik viinasakuska otsan om.
Mõnõlõ mehele tä õkvalt nii ütel’gi: «Ku sa mu hellü ei kuulõ, sõs kullõ sedä!» Ja esi lei sõrmõnukkõga vasta tühjä tünnü.
Latsil olli tõistmuudu murrõ: nimä tahtsõ magusat. Mõnikõrd olli müügil tsõõrigu plekikarbiga klaaskompvegi, midägi umbõs säändse maiguga nigu põrõlt Barbariss, või-olla et oll’gi tuusama kompvek.
Plekikarbitäüs kompvekke oll’ sõski pidupääväne asi ja egäpäävätses pruukmisõs säält es jagunõ. Karbikõisi süüdi parasjagu nii pall’u tühäs, et vanaimä sai uma nöpsi ja niidi-nõgla sinnä sisse är mahuta.
Kuna tsukõrd müügil es olõ, sõs tuudi tedä kalli raha iist Peterburist, midä tuukõrd Leningradis kutsuti. Vinne valitsusõl oll’ nigu määnegi avvuvõlg noidõ inemiisi iin, kes blokaadin nälläsurmast olli päsnü, tuuperäst saadõti sinnä inämb kaupa.
Meil naabrimiis ostsõ hindäle sõiduautu Pobeda ja käve tuuga küländ tihtsäle Peterburi vahet. Sääl läts’ häste kaubas Eestimaa tsialiha, tagasi tulti tsukruga. Tuud tsukõrd naabrimiis sõs külä pääl jõudumüüdä ja parra vaheltkasuga möi.
Valgõt tsukõrd jõusõ inemise osta harva ja egä kõrd tedä es olõki, inämbüste ostõti är pruunika tsukrupää. Nuu olli õkvalt säändsest tsukrust, nigu põrõlt tervüsligus peetäs, a tuukõrd panti pahas, et suurõst kamakast es saa magusat jaoperäst kätte. Pernaasõl oll’ sõs käeperäst vassar ja purask vai meisli, minka pää küllest juppõ lüvvä. Nuu riista olli latsi iist sügäväle rõivakappi är käkidü, muidu ei olõs tsukrupää kolmõ päivägi vasta pidänü.
Tsukrupää esi oll’ lavva all põrmandu pääl. Kohegi lae ala tedä panda es saa, sääl tükke är sulama. Pääleki oll’ naabrimiis är karistanu, et avalikult ei massa säändse kraamiga laiada, muidu «tetäs tedä pekülandis» ja saadõtas Tsiberide. Karistusõ olli tuudaigu kõva.
Naabritütärlats oll’ must üle aasta vanõmb ja hulga kipõmba mõtlõmisõga. Timä tull’ aig-aolt mi poolõ ja uursõ mu käest, kon meil tsukrupääd hoiõtas. Ma sõs näütsi, et nõsta laudlina viirt korõmbalõ, sõs näet.
Naabritütrigul tegüsi kõrraga plaan, et läämi söömi tuu pää är. Ma püüdse tälle selletä, et vassar om är käkit ja kopsmisõ kuuld vanaimä är kah. Pääleki oll’ tuu tsukrupää naabritütrigu pääst kõvastõ suurõmb, nii et süümisega olõs nigunii rassõs lännü.
A säändside pisiasjuga naabritütrikku es hiidütä, tä ronisi lavva ala ja tõmmas’ minnu kah kättpite kampa. Nii mi sääl sõs kõtutimi tõnõ tõsõl puul tsukrupääd ja tõmpsimi ütstõsõ ala keelega üle magusa tsukru.
Hää oll’ külh, a makus maik kattõ väega ruttu keele päält är. Ja egas sääl ülearu kavva mõnulda es saaki: vanaimä nakas’ kahtlustama ja külmä õhku tull’ kah aknõlengi vahelt õkva lagipäähä. Ja kaal jäi kangõs.
Mõnõ ao peräst nakas’ õks valgõt tsukõrd kah müüki tulõma ja nällätsile latsilõ anti mõnikõrd tsukruleibä. Kel elujärg lahe, tõmmas leeväle võidu kah pääle, sõs püssü tsukõr parõmbalõ leevä pääl.
A tsukruleib oll’ hää ka ilma võiulda ja ku leeväle tsipa vett pääle pisõrdõdi, sõs püssü tsukõr küländ häste leevä pääl.
Ma mäledä, et ma es taha kuigi kuuli minnä ja pei plaani maaha, et lää suurõ künnäpuu juuri ala elämä, säält minnu kiäki ei lövvä.
Naabritütärlats pidi mullõ kats kõrd päävän klaasi külmä vett ja tsukruleevä tuuma. Asi läts’ luhta puhtalt tuuperäst, et mi lätsi kolmanda naabri puultuuridõ tikride peräst tüllü.
Ku külänaasõ söögikraamiga ei toeda, sõs mõtsamehe elust suurt vällä ei tulõ, tuud ma uma noorõ iä seen joba tiidse.
Nii ma sõs pidigi kuuli minemä ja ku põrõlt kokku arvada, sõs raissi kõva katskümmend aastat, elu kõgõ parõmba aasta, koolin kävven är.
Nüüt, vanutsõn iän, näe vahel unõn, et eksäm om tulõman ja mul tulõ üts päiv opmisõaost puudus. Pää om kah väsünü, piäsi tsukruvett juuma...
Ku üles heräne, pühi külmä higi otsa iist är, võta lonksu külmä vett ja tennä Taivaessä, et asi oll’ unõn, selle et tsukru – tuu om jo Valgõ Surm! | | |
|
|
|
