| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Vana-Antsla riigimõisa piimänaasõ, kar’aravitsõja, mõisavalitsõja ja kar’amehe teivä 1928. aastal ummi hoolõalotsidõga ütidse pildi. Vana-Antsla riigimõisan oll’ hollandi-friisi tõugu piimäkari. Friisi tõugu lehmä aviti üten piimätoodangu suurõlõ nõsõmisõlõ: ku 1930. aastidõ tõsõl poolõl oll’ mi kandin keskmäne toodang lehmä kotsilõ 3964 kg, sis rekordtoodangu and’ üts friisi tõugu lehm – 7134 kg.
Võromaa muusõumi pilt | | | | Kari lasti vällä | | | Kar’alaskõpääväs om kallendrin pantu mahlakuu edimäne päiv, a eski vana kallendri perrä om tuudaigo pall’o varra karja vällä laskõ. No ku lasti, sis kõrras, kombõ peräst.
Periselt naas’ maarahvas karja vällä laskma jüripääväst pääle. Kar’a vällälaskmisõ päiv om olnu väega tähtsä. Kari es tohe laudast vällä saia «õnnõtul» pääväl: iispäävä, kolmapäävä vai riidi.
Kõgõ parõmba meelega lasti kari vällä puulpäävä, tuu perrä tulli tõsõpäiv ja neläpäiv. Kar’a vällälaskmisõ aigu pallõldi kar’a- ja hobõsõõnnõ.
Seo aig oll’ ka keväjädse põllutüü algus. Naas’ masma suvinõ, kolmõ süümisega tüüpäiv.
Hinnan oll’ ka kar’ussõ austaminõ. Kar’ussõlõ pakuti parõmbat süvvä, et tä iks kõrralikult eläjit kar’atasi.
Kar’alaskõpäiv oll’ ka näütemäng: ku eläjä saiva päält pikkä laudan olõmist vällä, sis oh tuud karglõmist ja pää lajan ümbrejuuskmist!
Ruusmaa Arthur,
Võromaa muusõumi päävarahoitja |
|
|
|
