| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Eespäävä Janne ja Repi Toomas Ojaveere Raivo (hääd kätt) man var’o all GAZ-69ga posiirmän.
Harju Ülle pilt | | | | Muinsuskaitsõkuu (18.04.–18.05.) om timahava pühendedü vanalõ tehnikalõ ja tüüstüisile | | | | Vanatehniga aetas vällä pääle pikset | | | Harju Ülle
«Ku pikne om är olnu, sis üteldäs, et võit vana massina kah vällä aia,» muhelõs Võro vanatehnigaklubi Vänt juht Ojaveere Raivo (58).
Pikne om timahava är olnu, om muinsuskaitsõkuu ja massinaumanigu uutva, et näide lemmikit mõnt rahvapito kaunistama kutsutasi.
Vändä-klubi mehe om umma massinaparki rahvalõ näüdänü kümmekund aastakka. Egä Vahtsõliina laadu aigu om Võro–Vahtsõliina tii veeren Proskini Aivo moro pääl vanatehniga laat ja näütüs.
«Kõgõ inne aja vällä villise GAZ-69 (1971), kuulsa musta numbriga, taal om ülevaatus õkva neli aastat jutti – kindlustus pääle ja minek!» nakkas Raivo himoga umast massinapargist kõnõlõma. «Om viil Moskvitš 400 (1949), klubi pritsimassina ZIL-157 ja International (mõlõmba u 1965). Pritsimassinidõga käümi iks vannolõ ja latsilõ tulõohutusõst kõnõlõman.» Ammõdi poolõst omgi Raivo pritsimiis.
Raivo kõnõlõs, et varramba olli Volga ja ZIM kõva tegijä, mille pääle poiskõisi ja pruutpaarõ silmä kinni jäivä. «A nüüt võtva ameeriklasõ Vinne massinide käest kotusõ üle,» seletäs tä. «Kipperi Sandril om Ameeriga massinit terve tsialaudatäüs kokko ostõtu, timä om Võromaal tuu põhilinõ pulmasõidu tegijä.»
No Raivogi om käünü pruutpaarõ sõidutaman. «Moskvitšiga, Villissega om lastu kah paar tsõõri, tuuga olõ käünü ka Võro liina sünnüpääväl ja pritsimiihi käräjil sai eski president Ilvest perä pääl veetüs.»
Ku vana massinaga rallit sõita, sis tipun
Raivo om Vändä-klubin pää-remondimiis. Tä om kõrda tennü ka veomassinit, miä passisõ rallisõidus.
Raivo ülesputitõdu GAZ-53ga om sõitnu Vändä-klubi liigõ, OÜ Tommirent umanik Repi Toomas (41) nii Võromaa kuulsal Matsi veomassinakrossil ku Moskva rallil, Rjazanin Vinnemaa krossi meistrivõistluisil ja Eesti rallil.
«Olõ väiku rallimiis,» ütles Toomas esi. «Pjedestaalimiis om Tom iks, alla tuu ei olõ mõtõt vällä minnäki!» hõikas Raivo vaihõlõ.
Moskva rallil sai Toomas tõsõ kotussõ. Kaardilugõjas oll’ täl sääl Raivo poig Oliver, kiä lõpõt’ minevä aasta Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi.
Raivo tõnõ poig Ottomar tekk’ uma 10. klassi uurmistüü kah vanast tehnikast: võrri aoluust ja kõrdategemisest. Tä naas’ tuu tüü jaos ka esi võrri taastama. Esä Raivo arvas, et võrri putitaminõ om test, kas sust saa vanatehniga avvostaja vai mitte. «Ku võrri käümä saat, olõt joba kõva tegijä!» kitt tä.
Kopsakas motika- ja Družba-kogo
Võro pritsimiis Grossi Andres (41) hoit kuurikatusõ all 25 võrri vai motikat, noist 14 om tä jõudnu kõrda tetä. Inämbüs om Riia tehassõst peri, mõnõ Lvovin ja Pensan tettü, edimäne aastaarv om 1962.
«Teno seolõ, et ülevaatust ei nõuta, jõvva noid pitä,» seletäs miis. Ummi sõiduriistu om Andres näüdänü Võro liina sünnüpääväl. Sõmmõrpalo motokrossil käü tä kah võistlõman. Krossi jaos om eräle sõiduriist: tuunitu võrr Riga-7, suurõmb hammasratas takan.
Papridõ perrä om miis 35 sõiduriista umanik vai kasutaja, ilma paprilda riista viil tuu pääle.
Tõnõ Andresse suur huvi om Družba, eestläse Kaburi Borissi vällä märgit moodorsaag. A mitte õnnõ saag, ku kaia Andresse koko, mille tä kuurist vällä kraam.
«Kae, Družba moodori pääle esi tettü moroniitjä, ütspäiv lihtsäle tuudi mu moro pääle,» nakkas tä seletämä. «Tehässe moroniitjä aastast 1968, puudu õnnõ vangu, võta tõsõ päält moodor ja kõrraga tüüle! Vai sis 1971. aastast peri viipump, masnu umal aol 130 ruublit.»
Družba moodori päält käve umal aol eski tulõtõrjõ suidsupump. A sae omma iks päämidse. Kõgõ vanõmb om peri aastast 1958, sis vahtsõmba mudõli 1960.–1990. aastist.
«Kõik tüütäse!» kitt Andres. «Rõugõ pritsimiihi pääväl sai Pedäjä Agoga punti võetus – täl om paarkümmend Družbat – ja kõik sae kõrvuisi laulma pantus, suur suidsupilv ümbre!»
Družbaga tekk’ Andres tüüd viimäte 20 aastakka tagasi. «Družbaga om kõgõ mugavamb puid maaha võtta, ei piä nii pall’o kumardama,» kitt tä. «Täl om jõudu ja terä om pikemb. A nüüt võta iks vahtsõ kergekese, tuuga saat laasi kah, Družba jääs rahvalõ näüdädä.»
Putitaminõ võtt aigu
«Ku kiäki vahelõ ei sekä ja raha taadõ tulõ, tiit aastaga är, a muido võtt iks paar aastat är,» kaes Raivo kuurialodsõ rossitanu Moskvitš 400 (1948) poolõ.
Repi Toomassõ Moskvitš 403 om tä joba kõrda tennü. «Katõ värviga sai, verrev ja valgõ, puhas nahksisu!» löövä Raivo silmä helkämä. «Süämekese sai naha sisse tettüs, Tommi naasõ mõtõ. Hää pulmasõitu tetä. Viimäne pulmasõit oll’ sügüse – Rõugõ keriguopõtaja võtt’ vahtsõ naasõ.»
Üts suur vana tehniga näütämise pido om vanno massinidõ suursõit. Tuu om egä viie aasta takast, seo suvi (22.06.) tulõgi jäl. 39st Vändä-klubi liikmõst vast kümmekund sõit üten.
Rahaga ei taha rehkendä
Pall’o vana massina kõrdategemise pääle rahha kulus, tuud vanatehnigamehe hää meelega kokko ei lüüki. «Ku ma nakka koton kõkkõ kokko rehkendämä, sis lõpõtõdas taa nali är,» volksas Ojaveere Raivo kõrras silmä naasõ pääle.
«Eski väiku võrrikõsõ kõrdategemine võtt paarsada eurot är, ku otsast pääle tiit, puhastat, värvit ja ostat mõnõ jupi,» seletäs Grossi Andres.
Juppõ ajasõ vanatehnigamehe ilma pite takan. Raivo käü Vinnemaalõ, Pihkva oblast om joba küländ tühäs nuhitu.
Ku Uma Lehe lugõjal om kuuri all mõni vana massin vai riistapuu risus iin, sis pallõs Raivo tuud mitte vanarauda viiä, a pakku vanatehnigamiihile kas tervelt vai jupikaupa. Või ka esi tulla inne Vahtsõliina laata täika pääle müümä.
«Ku kellelgi om pakku Žiguli 2103 plekke, kas sis ussi, siibu vai põllõ, olõssi huvilinõ,» ütles Raivo. «Poiss sõit rallit, kats aastat tagasi tei massina kõrda. Lõiksi sis porilapi mant üte otsa ja keeviti külge. No oll’ hädä, et tuud porilapi otsa ei olõ. Pihkvast es saa, õnnõs Proskini Aivo otsõ lae päält jupikõsõ vällä. Hää, et sändsit inemiisi om olõman!»
«Ma olõ huvitõt lisatarvikist, midä saat Družbalõ külge puuki,» ütles Andres. «Otsi paadimoodorit, võsalõikajat... Võrrijuppõ lääsi kah vaia, esieränes ku trehväs Lvovi vai ZIFi ummi olõma. V-901 edimäst pidurisüstemit ja tagomast porisiiba olõ-i löüdnü.» | | | | Grossi Andresse 1972. aasta Družba om paugupill.
Harju Ülle pilt | | | Vana kaunitari raamatun
Lõuna-Eesti vanatehnigaklubi Levatek (tuu seen om Võro Vänt kah) and’ 20. aastapääväs vällä uhkõ raamadu «Raudne armastus».
Raamadu kokkosäädjäl Eespäävä Jannel (38) läts’ tuuga aigu pia viis aastakka. Levateki liikmõ märge esi, kas kõnõlda ütest umast lemmikust pikembält vai sis kõigist lühembält.
«Midä vanõmb ja väärtüsligumb massin, tuud väärtüsligumb om ka lugu tuu takan. Kas sis saamisõ, kõrdategemise vai perest perre kõndmisõ lugu,» ütles Janne.
Näütüses om raamatun jutt 1928. aasta Mathisest, mis om mitu põlvkunda klubi käen olnu. Ummamuudu lugu om ka sõaaigsõl Harley Davidsoni tsiklil, mis om pästetü, rekvireeritü, tagasi võidõtu ja är käkitü.
«Ku kultuurkapital raamadu välläandmist tugi, sis üteldi, et kõgõ suurõmb väärtüs om tuu, et mi teemi vana tehnikaga kultuuriüritüsi rikkambas,» seletäs Janne. | | | | Vanatehnikaklubi Levatek 20. aastapääväs
vällä ant raamat «Raudne armastus» | | | Unistus om vanatehnigamuusõum
Lõuna-Eesti vanatehnigasõpru murõ om, et ei olõ säänest keskust, kon suurt hulka massinit hoita, näüdädä ja kõrda tetä. Tarton võetas joba kümme aastakka huugu, a olõ-i viil muusõumi tegemiseni jõutu.
Võro huviliidsilõ om liin andnu pruuki huunõ Suu-kooli moro pääl, kon nä saava kuun kävvü ja massinit kõrda tetä, a tuu om väiku ja aotlinõ.
«Mullõ lätt tuu teema väega kõrda, kah’u, et ei jõvva tuuga tegeldä,» ütel’ Võro liinapää Allasõ Anti. «Mul om kah kotun vana traktor T-20, tüütäs peris häste. Kõrdategemist uut ka esä esitett villis, tuu om naksitralliautu muudu. Võta huugu ja korja rahha, et tegemisega pääle naada. Et sääne klubi Vänt om Võrol olõman, tuu om liinalõ pall’o värvi manu andnu.»
Liinapää selet’, et liinavalitsus tugõ muusõumi-mõtõt, a iistvidäjä piät tulõma iks tehnigahuviliidsi seest. «A tulku kõnõlõma,» kutse tä.
«Häste lätt muusõummõl, millel riigiammõdi tugi takan, näütüses Valga militaarmuusõumil ja suurõtiimuusõumil,» arvas’ Vändä klubi liigõ, riigikogolanõ Padari Ivari. «A ku om kimmäs vidäjä, om innegi ime juhtunu.» | | | | Grossi Andres hoit garaažin säänest saeparki.
Harju Ülle pilt |
|
|
|
