Nummõr' 332
Mahlakuu 14. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Opipoiss – vahtsõnõ oppus
  • Uudissõ
     
  • Võru Roboti Tsõõr uut tehnigasõpru
  •  
  • Mooste folgipido: vana vahtsõ hõngoga
  •  
  • Paku vällä Hurda-preemiä saaja!
  •  
  • Kalkuna Mari vahtsõnõ plaat
  • Märgotus
     
  • Täüsinemiisile ligembäl
  •  
  • Võhandu Ööpik 145
  • Elo
     
  • Tülü bussiuutmisõ kua ümbre
  •  
  • Mõnistõ Mehkari pidäsivä üüdiskut
  •  
  • Rõiva- ja uulidsakunst kuun
  •  
  • Lainõ avit’
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    21.04. om Kaika Lainõ tõnõ surma-aastapäiv
     
    Lainõ avit’
     
    Mi mehega trehvsimi Kaika Lainõ mano 33 aastat tagasi.

    Olli kassapidäjä ja sõitsõ palgapäivil terve rajooni läbi. Bensu-auru tei kurgulõ halva. Niildmine oll’ vallus. Jaoskunna tohtri sõs kirot’ mullõ iks vitatsükliini mito aastat. Es avida.

    Miis oll’ autojuht. Tä oll’ hädäh säläga – kisksõ küürä. Tohtri man süstiti ja anti valu vasta rohtõ. Es midägi. Lõpust arst ütel’ mihele takastperrä, et sii hädä ei sunni tedä nii köörätämä. Miis oll’ äkilidse olõkiga, käändse ümbre, näüdäs’ näpuga tohtri poolõ ja kärät’: «Tulkõ seo hädä su hindä külge kah, inämb ma sino mano ei tulõ!»

    Vahtsõst tohtrist sai mi perrele Kaika Lainõkõnõ (olku muld tälle kerge!). Lainõ poolõ minneh pidi üteh olõma putõl viina, purk rasva ja suula. Lainõ oll’ lahkõ ja lihtsä olõkiga. Pandsõmi uma hädä kirja. Lainõ küsse viil ütte-tõist. Võtsõ mi pudõli ja purgi üskä ja läts’ tõistõ tarrõ.

    Sis tull’ poolõ tunni peräst tagasi ja nakas’ oppama, kuis rohtõga edesi tetä. Edimädse roho võtsõmi sääl. Puhksõmi kolm kõrda pudõlihe ja võtsõmi kolm suutäüt viina. Miis es julgu võtta, tä jo sõitsõ, a Lainõ ütel’: «Sii om jo rohi, mitte viin. Inspektri omma külh tii pääl, a nä käändvä sullõ sälä.» Nii peräh Võro tiiristih läts’ki...

    Viil ütel’ Lainõ, et ku teemi kõik nii, nigu tä ütles, sis saami tervest kah. Tull’ puhku roholõ kolm kõrda pääle, võtta lonks. Suula võisõ võileevä pääle panda ja sannah soolaviiga mõskõ, rasvaga haigit kotussit määri.

    Pääle roho võtmist-määrmist pidivä olõma tettü ka umavahelidsõ hullamisõ ja telekat es tohe inämb kaia.
    Säädse sis roho lavva pääle. Ütte viirde uma ja tõistõ mihe uma. Sai sis määritüs, mina miist ja timä minno. Lätsimi magama. Ma magasi nigu kott. Hommugu küsse mihe käest, et kuis tä magasi. Miis oll’ väsünü näoga ja ütel’, et sälg kül inämb es valta, a maka es häste. Üts asi väega segäsi: timä as’akõnõ oll’ terve üü kõva olnu.

    Lätsi lavva mano, koh mi roho olliva, ja hiitü väega. Olli uma rasvapurgi mihe viina ja soola mano pandnu ja timä purk oll’ mino ummi man. Es saa jo täpsele nii tettüs nigu pidi!

    Oodi mihe tüüleminekit ja sis joosi ruttu telefoni mano. Helisti Lainõlõ ja värisevä helüga kõnõli, mis ma tei. Lainõ nakas’ kõvva naarma ja ütel’, et olõ-i hätä midägi, pandsõ mihel as’a tüüle. Tä selet’ naaruga poolõst, et ku ma väläh käve, oll’ miis kaivanu Lainõlõ ja suuvnu, et tä teesi roho mullõ nii, et ma veidükese rohkõmb tahasi. Lainõ naardsõ edesi ja ütel’, et miis sai hindä pääl tunda, usk rohto rohkõmb.

    Ma sai umast kurgutõvõst vallalõ, sai õigõ roho ja saa siiäni sõita massinaga, ei olõ kurgul inämb hätä. Mihe sälg sai tervest. A tohtrikõnõ, kes ütel’ mihele, et sii haigus ei anna põhjust nii küüräh kävvü, lätt egä hommugu müüdä küüräh säläga. Kah’o om täst.

    Ma arva, et rahvatohtri ja opnu arsti piäsi kuuh tüütämä, olõsi inemiisile hää.

    Puuri Sirka
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin