Nummõr' 77
Lehekuu 24. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Sünnütäjä saava plaadi
  •  
  • Tulõ keriguplatsi laat
  •  
  • Tuhalaotaja vajju kõtuni mua sisse.
  •  
  • «Mino Võromaa» jutu pandas raamatuhe
  • Elo
     
  • Vidinä haost ja haan'ast
  •  
  • Laande Alli: mulgi om’ ka sääntse tugeva nagu võrukese!
  • Märgotus
     
  • Uma Leht ku uma leht
  •  
  • Umma Lehte lugõ üle 32 000 inemise
  • Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Laande Alli: mulgi om’ ka sääntse tugeva nagu võrukese!
       
     Üts' kõvõmbit mulgi keele ja meele hoitjit Laande Alli (48) valiti timahava Eesti aasta imäs. Viie latsõ imä, väiku Lilli eräkooli hing' ja Mulgi kultuuri instituudi juhataja Alli om mõistnu mulgi asja nii põnõvalt aia, et Mulgimaal nõsõs uma kiil' inämb ja inämb avvu sisse.

    Kas õnnitlõjit oll' pall'o?

    Jah, peris vanu tuttavit, muduki oma
    Laande Alli ütles, et mulgi keele vasta om tulnu suur' huvi. latse, kik tüükaaslase ja vallan ja... Sii auind om kige tähtsemp siiperäst, et üits maainimene om selle saanu. Piaaigu kik om varemp ollu kõrgempelseisjese, dokturi ja sääntse inimese,
    a maal ju ka inimese eläve ja nemä ka teeve tüüd ja kasvatave latsi. Mia arva, et sii om egäle maanaisele, mitte ainult miule ütsinde.

    Ti olõti üts' kõvõmbit mulgi asja ajajit, midä olõti Mulgimaal är tennü?

    Ole mulgi asja peris kavva aiga aanu, päämiselt sääl Lilli külän. Meil om ütsmendet aastet Lõuna-Mulgi laste folklooripäe. Neljändet aastat teeme rogrammi «Latseke, kõnele mulgi kiilt!» Kaits suve oleme õppin mulgikiilset näidendit lastege ja nii ka ette kanden Uue-Suuga talun – mia elä sääl.

    Aame sedä mulgi asja üten Kalle Gastoniga, kes om Halliste ja Karksi kirikuõpetaja ja Terje Jaaksoniga Abja vallast. Kige paremp asi olli miu arust laste Mulke suvekuul - üits kenä asi, mis sai ärä tett sääl Lillin.

    Mis kiilt koton kõnõlõti?

    Miu miis om oopis virulane, a temä om mulgikeelsen näidendin peremiist mängin. Ku mia autun mulgi kiilt kõnele, siss tema kõneles vahel vastu kah mulgi keelen.

    Ku latselatse tuleve, siss mia tahass küll, et nemä rohkemp kuuless mulgi kiilt. Sii om ää, et väimehe emä kõneles mulgi kiilt kodun. Poisikse kulleve mulgi kiilt peris kenästi ja saave kigest aru, mis mia kõnele.

    Ku pall'o om mulgi keele kõnõlõjit?

    Mede külän iki om viil, aga vägä vähä om järgi jäänu. Sii om kige kurvemp, et vanavanempe viil kõneleve, a ku latselatse kodu tuleve, siss nemä ei kõnele lastege!

    A mede poe man ja külämajan kõneldess. Mulgi keelen om üits ilus sõna: illike. Tähendes, et armas, kallis. Ku ütlet, et «sa miu illike!», siss om vägä armas! Mulgi kiil om miu arust vägä kenä, nigu laul kogu aig!

    Meil om ka sedäsi, et näitess Paistu ja Karksi murrak om tõistmuudu. Egän talun kõnelti ka esitmuudu, ei pea vaidleme üldse keele üle, et mia kõnele õiget kiilt ja tõine võltsi, sii om võlss suhtumine.

    Kõnõlgõ Lilli koolist.

    Meil om eräkuul, aga sii ei tähente rikast kuuli nigu Tallina eräkooli. Mede kuul om küläkuul, meil ei ole raha ültse. A latse om olemen ja tahave edesi õppi. Koolin om seitse last ja lasteaiarühmän kümme.

    Koolirogramm om nigu rogramm iki, aga viil om lisass üits tunn mulgi kiilt nädälen ja umakultuuritunn kah. Nemä kulleve, loeve ja laulave. Mõistave esi ennäst tutvuste mulgi keelen ja ütelte, kunkottel eläve, nädälepäevä om se lgese ja neil om uhke ütelte: tõise ei mõista sedäsi kõnelte!

    Vanempe om vahepääl muren, et kas latse iki saave akkame, ku mulgi kiil om ka. Mia ole ütelnü, et egä sii ei ole säänte kiil, midä kodun õpme peave nigu ingliskiil!

    Kas latsi huvitas mulgi kiil?

    Nii latse, kellege õpime Lillin, teive miule üte mulgikiilse raamatu kevädest, egäüits kirjuts väikse luukse. Nemä teeve mulgi keelen asju suure lustige.

    Kas mulgikiilne aoleht om plaanin?

    Mulke selts annap vällä kaits kõrda aasten väikest lehekest. Kate aasta peräst peass tuleme vällä suuremp, siis oleme nõnda tugeve. Sii aaste saap üits või kaits mulgikiilset saadet televiisorikasti ja sügüsest raadiosaate.

    Kuis paiga pääl mulgi keelest ja kultuurist arvatas?

    Nüid om suur uvi tullu mulgi keele vastu. Sii aaste Sakala mängel pia mia mulgi keelen kõneleme. Sii om edimist kõrda. Põdrala ja Helme om vägä uvitet, tahave, et mia kirutess mulgi keelen valla lehen.

    Halliste kihelkonnan teeve Terje Jaakson ja Triinu Menning juba mitu aastet lastel laagert. Konkurss oli laste lugude pääle ja üits vägä ää üritus olli vanavanempilt lastelastel.

    Sii aaste olli mulgi laste folklooripääväl Karksin mulgi kiil kige tähtsemp. Karksi Gümnaasiumil olli vägä ää rüä lõikamise kava ja Tarvastu lasteaiarühmä kavan olli vägä pallu mulgi kiilt sehen.

    Ästi pallu piap kõneleme. Meil om Mulgimaal ütese valda, a vallavanempe ei tää ju mulgi asjast suurt midägi. A ku kõneleme läät, siss nemä om uvitet küll sellest asjast: iki ju Mulgimaa vana kultuur.

    Kas tuu kah mõotas, et Tauli Anu laul mulgi keelen?

    Jaa! Temä laat om vägä ää ja mede latse kulleve sedä äste. Lembit Eelmäe laat om ka ää.

    Käisi lasteaia juhatajade man, kõneli mulgi keelest. Ütli, et ärge minge nüid laste manu ja ütelge: mia hakka nüid teil mulgi keelen tunni andme! Aga võtke regilaul, laulge ette, latse järgi. Nemä kulleve, peräst akkave kõneleme, et sii laul om mulgi keelen ja kae, ku uviteve sõna om sehen! Nemä ollive vägä huvitet, Tarvastu lasteaid tulli kohe mulgi keelen lastepäeväle.

    Miä võrokõisi kaiõn miildüs?

    Miu jaoss om võrukeste elämislust nõnda kenä. Võrukestel om olemen säänte süämeäädüs. Meil om külämaja pernane Liia Arras Võrumaalt perit. Temä latselatse om miul tunnin, mõistäve siipäräst vägä ästi mulgi kiilt – lõunaeesti keele om iki raasike üttemuudu kah.

    Ti rahvast häöt' kõvastõ kiudutaminõ?

    Mulgimaal ollive suure taluse ja kik ni taluperese viidi Siberiss. Pallu võõrit om sisse tullu ja kiil kadume lännü. A mulgi om sääntse tugeve nigu võrukese: egä nemä alla ei anna, kodukotus om neil nõnda kallis, kodu oitess vägä.

    Küsse Harju Ülle
     
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Mis tsiga otsast är võtt, tuud ei panõ inämb kuningas otsa!

    Ritari Tiiu pand Rõugõ vanasõnaga paika ristipuiõ ragomisõ Rosmal.

     
     Uma Lehe sõbõr!