Nummõr' 332
Mahlakuu 14. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Opipoiss – vahtsõnõ oppus
  • Uudissõ
     
  • Võru Roboti Tsõõr uut tehnigasõpru
  •  
  • Mooste folgipido: vana vahtsõ hõngoga
  •  
  • Paku vällä Hurda-preemiä saaja!
  •  
  • Kalkuna Mari vahtsõnõ plaat
  • Märgotus
     
  • Täüsinemiisile ligembäl
  •  
  • Võhandu Ööpik 145
  • Elo
     
  • Tülü bussiuutmisõ kua ümbre
  •  
  • Mõnistõ Mehkari pidäsivä üüdiskut
  •  
  • Rõiva- ja uulidsakunst kuun
  •  
  • Lainõ avit’
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     
    Ruitlasõ Olavi,
    esimiis
     
      
    Ruitlasõ kolhoos
     
    Teimi sõpruga kolhoosi är. Pannimi raha ja kraami kokko ja teimi kalurikolhoosi.

    Ostimi paadimoodori, kalapüüdmiskraami, kalavõrkõ ja muud säänest.

    Meil om no uma kolhoos ja no nakkas värskit soolasiiga tulõma. Ja ahunat. Ja lesta. Meretinti ja räime. Sudakut. Havvõst ma ei kõnõlagi.

    Ma tulli säändse hää mõttõ pääle ja olõ tuuperäst esimiis kah.

    Kolhoosi nimi om viil vällätüütämisel, a ma paku, et Seldsimiis Ruitlasõ nimeline kalurikolhoos piässi pasma. Verrev Ruitlanõ? Ruitlasõ ruitlanõ? Ma olõ kõgõ suurõmb osanik, ma tii, mis taha.

    Innembi olli kolhoosi riigi uma. Riik tekk’ kah, midä tahtsõ, a tuud riiki meil joht ei olõ inämb.

    Parhillanõ kah ei passi, võlss rõibõ. Võtt sotsmassust üte protsõndi är ja pand kütüsseaktsiisi kümme protsõnti mano. Ja sõs ütles latsõ näoga ministri aolehen, et kütüsse hind tull’ lakkõ lüvvä, selle et küte om keskkunnalõ halv.

    Trahvi nõstiva katõkõrdsõs. Et sõs inemisele võlssi parkmisõ vai mõnõ muu essümise iist virota. Vasta pakk kolmõkuulist tohtrijärekõrda. Ja midä kõkkõ viil.

    Esi olõmi süüdü, kõik, kiä mi valimalda jätimi vai parhilladsõ olokõrra valisimi: mi olõmi esi kah keskkunnalõ halva.

    No ei olõ meil pia inämb pentsu, et keskkunnalõ kurja tetä. Inemine ei saaki inämb liina vai naabriküllä tsolk’ma minnä. Bussipilet lätt kallimbas, söögikraam kah. Mis sa hing tiit? Täüs ei saa kah inämb juvva, alkoholiaktsiisi nõstõtas.

    A mullõ tuu väega ei putu, mul om kolhoos. Meil om kõik massulda. Kommunism.

    Ma käü mere pääl, mu kolhoosnigu pandva võiusaia pääle soolasiiga. Rimin oll’ saisnu siiafilee 27 eurot kilo. Mu kolhoosnigu virotasõ värskit ja massulda.

    Pätsi saia õks jõvvami osta, et suidsulest vai merehõrnas söögitorost alla avita.

    Tuu asi aja naardma, ku eesti kirändüsklassikat loet. Et määnest rassõt ello vaesõ rannakalamehe vanastõ elämä pidi. Õnnõ soolasilku seiväki. Kõik aig oll’ joogihädä, selle et silk oll’ nii soolanõ. Es taha kuigi alla minnä. Lahmsõva vett sisse, nii et kõtu punnin. Ja nii edesi.

    Mandriinemine lugõsi raamatut, ja täl oll’ hää miil uma põrkna ja kardokaleeme peräst.

    A kõik tuu jutt om võlss. Vaenõ rannakalamiis sei siiga, merehõrnast ja lõhekalla, suidsulesta, värski kurgi lõhnaga ja väega hääd meretinti. Esiki tuu räim, miä sisemaalõ jõud, om võlss. Õkvalt viist võet värski räim om säändse maiguga, et ohkat: võijummal!

    Inemiisil tulõ kokko hoitma naada. Maamiis müü liinainemisele käest kätte, liinainemine and midägi ummi kässiga tettüt vasta. Naturaalmajandus. Riik paistus määndsidegi tõistsugutsidõ inemiisi jaos tettü olõvat, säändsit ma ei olõ nännü ei liinan, ei maal.
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin