Nummõr' 77
Lehekuu 24. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Sünnütäjä saava plaadi
  •  
  • Tulõ keriguplatsi laat
  •  
  • Tuhalaotaja vajju kõtuni mua sisse.
  •  
  • «Mino Võromaa» jutu pandas raamatuhe
  • Elo
     
  • Vidinä haost ja haan'ast
  •  
  • Laande Alli: mulgi om’ ka sääntse tugeva nagu võrukese!
  • Märgotus
     
  • Uma Leht ku uma leht
  •  
  • Umma Lehte lugõ üle 32 000 inemise
  • Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Vidinä haost ja haan'ast
     
    Allasõ Tiia
    tiiaallas@hot.ee
       
     «Käänä haost ja haan'ast kokko egäsugumaidsi tarõ eht'mise ja muid vidinit,» ütles Räpinä miis' Udso (Utso) Urmas (54). Paiost ribakardina vai os'ast tuulõvirilä tegemine om tälle peris elämise moodus saanu.

    Udso Urmas eläs Räpinäl umah majah. «Pai tüküs joba näet urbõ minemä,» rehksäs Udso, ku Uma Leht telle lehekuu algusõh küllä
    Üts' uhkõ asi om Udso Urmassõ tett os'ast tuulõvirril. küllä jõudsõ. Keväjä omma tel käsil kõõvohagu ja pai, suvõpoolõ tulõva egäsugumadsõ kõrrõ ja haan'a.
       
    Paiost tett vaip om õkva ku luudusõ ribakardin. «A kuramust ei panõ ümbre rulli üles sõitma – ei painu. A ku saati panda kõrvalõ sõitma, sõs tarvitagõ julgõhe,» nimmas meistre. Paio sordil ei olõ Udso jaos tähtsüst. «Mina kae koorõ tooni perrä – miä omma helle värskist pääst, nuu kuiossõ kah hellembäs. Ja miä tummõ, nuu läävä vähä tummõmbast.»

    Müümine om rassõ

    Miis' püüd sääntse põnõva niiüldä puu-poim'misõga är ellä. A kerge tuu joht ei olõ. «Ku laadul vai turo pääl kaet, sõs käsitüüline om seo ilma aigo tõsõjärgolinõ. Vahendaja om iks edimädsejärgolinõ,» tiid Eestimaa laatu, turgõ ja käsitüüpäivi piteh käüjä. «Miä kõgõ hullõmp – ega raha ei taha säält Tal'nast pall'o üle saa kilomeetri vällä tulla. Ega Türist ja Jänedäst allpuul väega pall'o müvvä ei õnnistu.»

    Pall'o olõnõs ka ilmast. «Mineväsuvõ oll' Kundah ütessä bussitäüt vanno rahadõga suumlaisi. Tulliva suurõ killavooriga, orkestri mänge, liinast sadamalõ. Ja sõs, ku sadama pistse – viiest bussit es tulõ üttegi vällä, käänivä ringi ja lätsi kõrtsi vihmavarjo,» kõnõlõs Udso ütest vussilännüst laadulkäügist.

    Matõrjaali korjaminõ ja kokkokäändmine võtt küländ pall'o aigu. «A ku mõnõ suurõ as'a iist Räpinäl 200–300 kruuni küsüt, sõs om edimäne asi külärahval: sa kae, taa lätt pistü rikkas – aase ossõ iist köhvliga rahha kokko,» naard Udso.

    Ütevahe tekk' Udso töid Ruutsi. Sääl omma külh hää hinna, a kõrraldaminõ väega kallis. Tuu tähendäs kauba deklariir'mine, vidämine, ühendüse pidämine. «Raha mugu tsilgus är. Et Euruupalõ saata, piät spets'aalnõ taara olõma. Ku furgooni-korgunõ 2.80 kast' täpselt täüs laati, lätt tuu ullimuudu kallis. Ja taarat ei saa tõist kõrda tarvita,» kõnõlas Udso.

    Mõtsa piteh roitminõ om elolaat'

    A tegelikult taa latsõst pääst luudusõga kokkokasunu miis' ei virisä. Mõtsu ja võssa piteh roitminõ ei olõ õnnõ tüü ja hobi – taa om elolaat'. «Luudusõh olõminõ om latsõst saani küleh nigu mõni haigus. Tuu om kah üts' põhjus, misperäst sääntsit asjo sai tegemä naatus,» tunnistas Lõunõ-Eesti üts' umaaigsit edimäidsi palgaliidsi lillisäädjit.

    Udso-aigsõh Räpinä keskkoolih olli tugõva luudustiidüisi oppaja – Mälbergi Elle ja Kangro Luule. Näide käe all naati kooliaida kujondama ja tuust tull' aiandus-pisiläne mano.

    Pääle aianduskuuli oll' Udso edimäne tüükotus lillisäädjä. Sõs läts' edesi EPA-kuuli ja säält tull' suurtõ Räpinä majandihe tagasi. «Ku sovhoos'tehnikum' üts'kõrd lakja läts', sõs olli pääagronuum'. Üts'kõrd tull' sääne ärtundminõ: midägi võissi peris esi tetä. Kurat', avitas tõisi iist vastutamisõst. Sa ollit nii hää, ku halv oll' su kõgõ halvõmb tüüline,» kõnõlas Udso eläväle elomuutusõst.

    Naan'e lüü ka üteh

    Pall'o paio-ossõ saa Udso Peipsi, Võhandu ja Määjõõ veerest. Tiikraavõst ja eelektriliine alt. Kõõvohago om peri mõtsamiihi lankõ päält. «Tennä Räpinä ja Ilumõtsa mõtskunna rahvast, kiä omma häste juhtanu,» ütles Udso.

    Tüükuas om üts' tarõ. Puhtast kodost om asi kavvõl. Tuud tolmu ja rissu... Hinnäst pahandas kah, et rämpsü om kõik' kotus täüs,» ei salga Udso tüü köögipoolõ häti.

    Puumeistre tuud õkva es ütle, et timä naanõ om ka kõgõ as'a man. A kõrraga käve jutust läbi lausõ: «Väega suurõ as'a omma nigu naistõrahva kässi jaos rassõ.» Ahah!

    Ja ku ma ärminneh üte ribakardina kandli ala võti, tull' vällä, et tuu om Udso Urve tett. Kae sis.


     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Mis tsiga otsast är võtt, tuud ei panõ inämb kuningas otsa!

    Ritari Tiiu pand Rõugõ vanasõnaga paika ristipuiõ ragomisõ Rosmal.

     
     Uma Lehe sõbõr!