| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Kõomahla korjaminõ Orava mõtskunnan 1979. aastagal. Brigaadin omma Kalviku Heino (kural, timä asõmõlõ tull’ aasta peräst Küti Leo), Rüütli Raivo, Paabuski Jüri, Nemvaltsi Heinar ja Kinksi Villu.
Räpinä kodoluu- ja aiandusmuusõumi pilt | | | | Kõomahla korjamisõ brigaat | | | No tsilgutasõ maainemise kõomahla õnnõ hindä perrele ja tutvilõ, a Vinne aigu käve egä keväjä kõomõtsan kõva mahlakorjamisõ huugtüü.
«Oi, seo oll’ kihvt aig!» tulõt’ miilde Räpinä luumõmaja juht Küti Leo, kiä oll’ kah kümmekund aastakka sändsen kõomahla korjamisõ brigaadin.
Mahlavõtmist kõrrald’ Räpinä mõtsamajand, Leo oll’ sääl mõtsapunkti insinör ja perän varustus-turustusosakunna juhataja. Egä keväjä võtt’ tä puhkusõ – mitte puhkamisõs, a kõomahlaralli jaos.
«Kõik tahtsõva kõomahlabrigaati saia – paari nädäliga sai kolmõ kuu palga mano tiini, nii 400–600 ruublit,» selet’ Leo. «A tüü oll’ iks väega rassõ kah: mõnikõrd oll’ viil lumi hargivaheni, tuun lumõn pidi mahlapangiga massina mano sumpama, sis nigu orrav üles tünnü mano ronima ja pangi tünnü tühäs valama. Nii sada kõrda järest. Üte tsõõri teimi hummogu ja tõsõ õdagu. Õdagu, ku kodo jõudsõ, vaiu pää kõrraga patja.»
Mõtsamajandi tüütäjä kuupalk oll’ tuudaigu 150–180 ruublit. Kõomahlaralliga teenitü lisaraha iist ostsõ mõni vahtsõ massina, mõni kulut’ niisama elämise pääle är.
Kõomahla kor’ati Räpinä mõtsamajandi Orava, Väimälä, Ilumõtsa, Kahkva ja Räpinä mõtskunna kõolankõ päält. Kõo võeti perän maaha ja järgmädses keväjäs kaeti vällä vahtsõ langi.
Leo tulõt’ miilde, et katõ sändse brigaadi pääle sai üte keväjäga kokko nii 200 tonni kõomahla. Pildi pääl olõva massina tünnü mahtu tuud kolm tonni.
Mahl sõitsõ kas Tarto konservitehassõhe vai Pihkva leeväkombinaati. Sääl panti mahl kolmõliitriliidsi purkõ sisse ja puuti müüki.
Harju Ülle |
|
|
|
