| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| | Harju Ülle,
päätoimõndaja | | | | |
| Juhtkiri: Maaelo om väega kipõlt muutunu | | | Maaelo muutus kipõmbalt ku egäsugudsõ arõngukava ette nägevä ja ammõtnigu ette kujotasõ.
Seon lehen om lugu, miä toukas ümbre kats suurt võlss-arvamist: «Maal eläse nuu, kiä eloga toimõ ei tulõ» ja «Noorõ ei tulõ maalõ selle, et maal olõ-i tüüd».
Statistikast tulõ vällä, et eloga hädän olõvit inemiisi jääs maal kipõstõ veidembäs. Esieränis sändsit nuuri. Ku iks suurõ Võro valla sotsiaalammõtnik ütles, et täl tulõ tegemist tetä õnnõ katõ noorõ vangist tulnu inemisega, sis tuu fakt kõnõlõs esi hindä iist.
Nuu noorõ, kiä tahtva elost ülearvo lihtsäle läbi saia, tõtõst maalõ ei jää egä tulõ. Nuu saatva Austraaliast kodotsilõ pilte, kuis nä liivaranna pääl peesütäse, ollõpurk käen.
A tegüsile nuurilõ maal tegemist jakkus. Lehe omma tüükuulutuisi täüs, uma ettevõttõ luuminõ olõ-i kah rassõ. Noorõ tahtvagi tulla, pall’o otsva maalõ umma koto. A om tegünü vahtsõnõ hädä: umanigu küsüse talokotussidõ iist ülearvo pall’o. Müügikuulutusõ ripusõ aastit netin, kiäki ei osta. Kuulsõ juhussõst, ku vallavanõmb nuumsõ maaumanikku, et ärku ajagu kiusu, lasku noorõl perrel maalõ elämä tulla.
Ku maal om tüüjõu, mitte tüüpuudus, piässi maa- ja umavalitsusõ märkmä tuu pääle, kuis inemise laapsambalõ maalõ elämä saanu, mitte matma rahha tüüstüsparke sisse, ku tüüstüisil kedägi tüüle võtta ei olõ. |
|
|
|
