Nummõr' 330
Urbõkuu 17. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Väiku talo saava api
  • Uudissõ
     
  • Pikäkannu latsõ tükvä huvikuuli
  •  
  • Vana Võromaa kultuuriprogramm tugõ umakultuuri
  •  
  • Orava kooli latsõ omma hää keeletundja
  •  
  • Võro instituudil 20. aastapäiv
  •  
  • Latsiraamat Kauksi Üllelt
  •  
  • Muusiga-aasta Adsoni-võistlus
  •  
  • Kanepi kihlkunna latsi laulupäiv
  • Märgotus
     
  • Sünge ao mälestüse
  •  
  • Tulkõ kiudutamist meelen pidämä!
  • Elo
     
  • Bussihädä aja üle veere
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Vestla Heli ei saa Põlva-Võro bussiga kelläs katsas tüüle.
    Harju Ülle pilt
     
    Bussihädä aja üle veere
     
    Harju Ülle

    Põlva ja Võro omma Vana Võromaa kõgõ suurõmba kotussõ, a bussiga saa-i kelläs katsas tüüle-kuuli kummalõgi poolõ. Hädä om muialgi: bussi sõitva võlss aol ja inemise sõitva ummi massinidõga. Uursõ, mille bussi inemiisi perrä ei sõida.

    Põlva-Võro vaihõlt Vardja küläst peri Vestla Heli (50) om Parksepä latsiaia muusigaoppaja. Et perren om üts massin, sis käünü tä tüüle hää meelega bussiga kas vanna vai vahtsõt Võro tiid pite. A saa-i kumbagi pite, miä tuust, et päävän vuur Põlva-Võro vaiht päält kümne bussi.

    «Sõida mehega Tilssi, üts tutva võtt mu säält massina pääle, tä sõit Võrolõ saapavabrikuhe tüüle ja ma saa Parksepäh maaha,» seletäs Heli. Sama massin sõidutas ka üte noorõ inemise Väimälähe Võromaa kutsõhariduskeskustõ opma.

    Heli tüüpäiv saa läbi üte aigu. Buss, mis varõmb käve egä päiv Tilsi kaudu Võrolt Põlvahe, sõit õnnõ kolm päivä nädälih. «Tõsõpäävä ja neläpäävä piät kodo saamisõs sõitma Võro kaudu Põlvahe vai sis hindäle massina perrä kutsma,» kõnõl’ Heli.

    Heli tiid umast kandist hulgani inemiisi, kiä käävä tüüle Võrolõ, Parkseppä, Väimälähe vai vidävä latsi Võrolõ kuuli uma massinaga: läbi Väimälä jõud buss Võrolõ 8.30 ja läbi Tilsi pia kell 10. Om noidki, kiä istva koton: Võrolõ tüüle päse-i.

    Põlvahe saa külh kelläs katsas Tilsist, a Võrolt mitte. «Inne katsat om autidõ vuur nigu Tal’na keskliinah mõlõmbalõ poolõ, massina sõitva ütstõsõ takah riah,» seletäs Heli hummogust pilti Põlva–Võro tii veeren.

    Päävän 15 bussi, a bussiga tüüle ei saa

    Kanepi om suurõ Tarto–Võro tii veeren, egä päiv sõit säält läbi 15 bussi Võrolõ. A ku tahat säält kelläs katsas Võrolõ saia (23 km), piät uma massinaga sõitma.

    «Ku tütär käve Võrol gümnaasiumin, sis vei kas esä massinaga vai ku esäl mõni päiv Võrol tüüd es olõ, sis sokutimi tütre mõnõ tõsõ massina pääle,» seletäs Kanepi kultuurimaja juhataja Jalassõ Marju.

    Otõpääle om Kanepist sama pall’o maad, a buss käü sinnä kesk päivä kolm kõrda nädälin. Jälki passis õnnõ hambatohtri man käümises vai muus ütekõrdsõs as’aajamisõs.

    Valgjärvelt saa Otõpääle külh hummogu koolibussiga (saa sõita piletiga kah), a tagasi saa õnnõ kellä kolmõ aigu. Tuu passi-i ei tüülkäümises (suur tüüandja om näütüses UPM-Kymmene Otepää vineeritehas) ega ka tohtri man vai poodin käümises (piät liiga kavva pasma).

    «Nii omgi, et naabri võtt poodinimekirä üten vai kor’atas massin rahvast täüs ja sõidõtas hambatohtri vai juuksuri mano,» seletäs Valgjärve valla kultuurividäjä Luiga Anu tuu kandi ello. «Tasus hääd läbisaamist hoita, ku tahat maal ello jäiä!»

    30 kilomiitret tühjä bussisõitu

    Urvastõ kandi rahvas om viil suurõmban hädän: hummogu saa Antsladõ õnnõ koolibussiga ja Võrolõ ülearvo varra: buss sõit Antslast Urvastõ poolõ vällä kell 6.10. Tuu bussi juht sõit sakõst ütsindä Antslast päält 30 kilomiitre üle Urvastõ, Kärgula ja Sulbi Osulahe, kost tulõva pääle edimädse gümnaasiumiopilasõ.

    «Võro liinan saa urvastõlanõ õdaguspoolõ iloste är kävvü, a kiäl hummogu vaia minnä om, piät joba kella 7.20st liinan pasma ja inne õdagut saa kodo hirmsa tiiruga, nii et käüt pia Läti vai Otõpää piiri pääl är,» seletäs Urvastõ kandi bussisõitja, kirämiis Contra.

    Nii käügi terve tuu maanukk liina tüüle, puuti, tohtri mano ja muid asjo ajama uma massinaga.

    A kiä eläs Antslast Karula poolõ, tuu saaki-i üte pääväga Võro liinan är kävvü – buss sõit Võro poolõ kesk päivä ja lätt ülearvo kipõstõ (35 minodi peräst) tagasi. Õnnõ Lüllemäelt saa läbi Antsla (istut sääl tõsõ bussi pääle) kolm kõrda nädälin 9.20s Võrolõ.

    Oravilt saa Võrolõ, a mitte Põlvahe

    Ku Orava-Võro buss jõud külh inne katsat liina, sis Põlvahe kelläs ütsäs. Tagasi tulõ Põlvast õnnõ lõunanõ buss. «Põlvahe saassi kävvü rongiga, a sõs tulõ päiv väega pikk: hummogu lätt rong Oravilt 6.09 ja ja õdagu jõud Oravilõ kelläs säitsmes,» and teedä Orava kooli oppaja ja Uma Lehe kirotaja Säinasti Ene. «Raudtiijaam om vallakeskusõst viil 4–5 km kavvõmbah kah. Nii et Põlvahe tüüle kävvü tulõ targõmb uma autoga. Ku palk om sääne, et är tasos sõita.»

    Töötukassa: hädä om suur

    Töötukassa Võro osakunna juht Veeroosi Jaan hindas, et kehvä bussiliiklusõ peräst ütles tüüst är egä kümnes Võro maakunna tüüotsja.

    «Päält noidõ kotussidõ, millest ti joba kõnõliti, om hull Krabi kant, Tsiistre-Kündjä, Luutsniku, Loosi, Kuutsi, Saru,» lugõ tä üte huuga ette.

    Töötukassa Põlva osakunna juht Mandeli Katri hindas, et Põlva maakunnan om bussiliiklusõ peräst hädän viil inämb ilma tüüldä inemiisi.

    «Orava kant om tõsinõ SOS, Kanepi, hädä oll’ Võrol koolitusõl käümisega,» seletäs tä. «Hää tuugi, et rongiliiklus Tarto-Põlva-Veriora-Koidula käümä panti, tuu oll’ suurõs abis.»

    Kuldri kooli oppaja, Uma Lehe kirotaja Kuulmetsa Heli arvas, et Võrro tüüle käüjit tulõssi timä kandist mano, ku bussi parõmbidõ käüsi. «Esiki olõ mõtõlnu, et lääsi suvõl liina lisarahha tiinmä, a kuis sa käüt...»

    Võromaa kutsõhariduskeskus Väimälän om Põlva–Võro bussi peräst säädnü kooli algusõ kellä 8.30 pääle. «Päält 20% opilaisist ja kuus-säidse oppajat käävä tüüle Põlva maakunnast, inämbüs bussiga,» seletäs kutsõhariduskeskusõ direktri Linnusõ Tanel.

    Nokk kinni ja hand vallalõ

    Kuis bussi maakundõ pite sõitva, tuud kõrraldasõ maavalitsusõ. Põlva–Võro vaihõl sõit umbõs 20 maakunnaliini, poolõ Põlva, poolõ Võro maavalitsusõ kammanda. Bussifirma omma maakundõl esisugumadsõ: Põlval seost aastast GoBus, Võrol seo aastaga lõpuni Sebe.

    Maavalitsuisi ammõtnigu ütlese, et bussiliine saanu külh inemiisi perrä ümbre tetä, a rassõ ollõv teedä saia, kuis inemise periselt sõitma nakkasõ.

    Võro maavalitsusõ transpordi-as’atundjalõ Ruschi Reinulõ om Võro–Põlva vaihõlinõ bussihädä teedä. A Põlva maavalitsusõ ütistranspordi, energeetika ja maaelo nõvvomiis Mehilase Mikk olõ-i tuust kuulnu. «Küssemi aasta tagasi bussiliiklusõ kotsilõ, vastas’ 200 inemist, a säänest ettepanõkit es tetä,» kõnõlõs tä. «Ku panda Põlva–Võro vaihõlõ üts buss mano, vast ei nakka inemise tuuga sõitma?»

    Pelgämisel om põhi all: päält küsütelemist tetti ümbre kümme bussiliini, a mõnõ kuu peräst pidi nuu tagasi tegemä, selle et sõitjit oll’ väega veidü.

    Võro maavalitsus kõbi aastan inemiisi kirju ja kõlistamiisi pääle 10–15 bussiliini, a esi olõ-i bussiliine kotsilõ küsünü: või jo minnä nigu Põlvan.

    Ruschi Rein tuu näütes jandali kolm aastakka tagasi tettü Saru–Võro maakunnaliiniga. «Kunagi oll’ liin Saru–Võro–Talliin,» selet’ tä. «Ku bussifirma Saru–Võro lõigu kinni pand’, tuudi maavalitsustõ 900 allkiräga papõr. Ollõv hädätarvilinõ buss, inemise tahtõv egä päiv sõita. Teimi sis maakunnaliini (jõud Võrolõ kell 6.55 – UL), a nüüt sõit terve kuu joosul tuu bussiga õnnõ 500 inemist.»

    Ku maavalitsusõ viskasõ kivi kaibajidõ kapstaaida, sis inämbüs inemiisist ei julgu bussi-teemal suud vallalõ tetäki. «Ku ma ütsindä kaiba, egä sis üte inemise peräst naata-i bussi käümä pandma,» võtt Vestla Heli inemiisi pelgämise kokko.

    Kuis õigõt teedüst saia?

    Et Vana Võromaa bussiliine tõtõst inemiisi perrä ümbre tetä, om vaia sõitmiisi kotsilõ õigõ teedüs kätte saia. A kuis?

    Siseministeeriümi tellit, Tarto ülikooli tett regionaalnõ pendelrändeuuring (2010) näüdäs’ külh mobiiltelehvonnõ liikmisõ perrä, mändse keskusõ inemiisi tõmbasõ, a tuu ei avida bussisõiduhuviliidsi vällä sorti.

    Maavalitsusõ pakva, et valla võissi esi uurmistüüd iist võtta:tiidvä uma kandi rahvast kõgõ parõmbidõ. A vallaammõtnigu andva külh hää meelega nõvvu ja ütlese inemiisi suuvõ edesi, a iistvõtmisõ-jutu pääle lätt näil hari vereväs.

    «Ütistranspordi kõrraldaminõ om maavalitsusõlõ säädüsega ant ülesannõ, vald piät õnnõ opilaisi vidämist kõrraldama,» ütles Põlva abivallavanõmb Rõika Martti. «Muidogi mi avitami, ku vaia, a ku midägi ümbre tetä, piät inne kõrralik uurminõ olõma – kõgõ om üts-kats inemist, kiä tegevä 100 inemise iist hellü.»

    Kanepi valla maa- ja keskkunnanõvvomiis Plato Aare löüd kah, et info piät kokko korjama iks suurõmba arõngukava tegijä. «Kirotami mano, ku tiiämi midägi,» lupa tä. «A inemise piässi kah julgõmbalõ uma arvamisõ vällä ütlemä, et riigiasotusõ saasi bussiliine parõmbidõ kõrralda.»

    Antsla vallavanõmb Prätzi Merike märk, et ku maakunnan vai mitmõ maakunna pääle suurõmbit plaanõ tetäs, sis pidänü plaanja umavalitsusõ üten haardma. Mitte nii, et umavalitsus las tege ütskõik määndsel aol ütsikit ettepanõkit.

    Bussivõrk üle maakunnapiire tulõ kasus

    Siseministeeriümi vahtsõn Kagu-Eesti arõngukavan om mõtõ, et tulõssi luvva ütine bussiliinivõrk üle maakundõ. Tuust om juttu ka tõsõn dokustaadin, mille tegemine om poolõ pääl: «Võru maakonnaplaneering 2030+ ruumilise arengu analüüs».As’atundja löüdvä sääl, et tuud om vaia ildampa sis, ku Võro riigigümnaasium tüüle nakkas.

    Ruschi Rein ütles, et üle Põlva ja Valga maakunna piiri juuskva joba mitmõ maakunnaliini ja noid saa ka mano tetä.

    Võro maakund om külh vahtsõ bussihankõ katsas aastas vällä kuulutanu, a Ruschi Rein ütles, et tuu ei sekä: «20 protsõnti saa liine ümbre tetä, pia 300 000 kilomiitret aastan.» Tä julgustas inemiisi üten mõtlõma, kuis bussiliine parõmbas tetä. «Ku midägi teedä saati, andkõ õkva teedä,» pand Mehilase Mikk ka Põlva kandi inemiisi süäme pääle.
     
    Päälelõuna Võro bussijaaman: bussi pääle läävä päämidselt kooliopilasõ.
    Harju Ülle pilt
     
    «Bussi päält kodo jalutadõn (1,5 vai 5 vai esiki 15 km) olõ iks mõtõlnu, et kuis nuu saava, kiä ei olõ valmis nii pall’u kõndma ku ma.

    Võro liinan saa urvastõlanõ õdaguspoolõ ilustõ är kävvü, a kiäl hummogu vaia minnä, piät joba 7.20st liinan pasma ja inne õdagut saa kodu hirmsa tsõõriga, nii et käüt pia Läti vai Otõpää piiri pääl är. »

    Contra, Urvastõ kandi kirämiis
     
    Vanast-Koiolast saa-i bussiga kelläs katsas tüüle ei Põlvahe egä Võrolõ.
    Harju Ülle pilt
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin