| Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
| |
|
|
| | Harju Ülle,
päätoimõndaja | | | |
Bussiliiklust saa paranda ütenkuun | | Ku naksi mõnõ tutva inemise jutu pääle uurma, mille saa-i liinibussiga sõita Vana Võromaa katõ suurõmba liina vaihõl kelläs katsas tüüle egä kuuli, sis es mõista arvatagi, et taa bussihädä nii perädü suur ja lagja om.
Ütskõik kohe ja kellele ma kõlisti, kõigil oll’ ette lukõ mitu tutvat, kiä sõitva uma massinaga tüüle vai ei käüki tüül, selle et bussiao passisõ õnnõ poodin vai tohtri man käümises.
A tuust hädäst kõnõldi iks küsümise pääle. Esi kaibama läävä vai saatva küsitlüisi vastussit õnnõ nuu, kellel hädä ilmvõimalda suur vai kiä omma kaibajat tüüpi. Selle ei saa maavalitsusõ õigõt teedüst, mändsit liine vaia om: tiit midägi kaibamisõ pääle ümbre, a inemise iks sõitma ei nakka.
Bussiliiklust saa parõmbas õnnõ sis, ku terve taa as’a pääle hoobis tõistmuudu kaia ja tuu kaibamisõ-süstem är unõhta. Kimmäs iistvõtja piäs ümbre kõrraldama terve Vana Võromaa bussiliiklusõ kõrraga ja kaema kavvõmbalõgi.
Edimäne ja päämine küsümüs om – kiä omma sõitja. Kiä piät saama vähämbält egä tüüpäiv kellä pääle valla- vai maakunnakeskustõ? Nuu omma kooliopilasõ ja tüüinemise. Nimä piässi olõma edimädse, kelle perrä bussiaigõ säädi.
Tõnõ suur punt inemiisi käü liina asjo ajama: puuti, tohtri, hambatohtri vai tsäronigu mano, töötukassahtõ jne. Noilõ om liina jõudmisõ aig vähämb tähtsä, külh tahetas tagasi ildampa kolmõ-nelä tunni, mitte poolõ tunni peräst vai õdagu.
Kolmas tähtsä teemä om koolilatsi sõit koolist liina huvikuuli (tuu om kah kellä pääle) ja säält tagasi kodo.
Sändse suurõ ümbrekõrraldamisõ man om väega tähtsä kuuntüü: maavalitsuisi as’atundja tiidvä bussiliine, kogokunnajuhi uma kandi inemiisi ja näide sõitmiisi.
Selge tuu, et rahha om veidü ja liine mano panda suurt ei saa. Liine ärvõtmist maavalitsusõ pelgäse, a ku katõ kotussõ vaihõl sõit kesk päivä kolm bussi, egäüte pääl viis pensionääri, sis võisi vähämbält uuri, äkki passis näile 15le sõit üte bussiga.
Kivi riigi kapstaaida kah: inemine piässi saama katõ väiku maakunna vaihõl sõita tüüle-kuuli maakunnaliini hinnaga, Põlva-Võro, Kanepi-Võro ja Kanepi-Otõpää olõ-i määndsegi kommertsliini. Tuu as’a võissi kõrda aia mi kandist valitu värski riigikogolasõ. |
|
|
|