Nummõr' 330
Urbõkuu 17. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Väiku talo saava api
  • Uudissõ
     
  • Pikäkannu latsõ tükvä huvikuuli
  •  
  • Vana Võromaa kultuuriprogramm tugõ umakultuuri
  •  
  • Orava kooli latsõ omma hää keeletundja
  •  
  • Võro instituudil 20. aastapäiv
  •  
  • Latsiraamat Kauksi Üllelt
  •  
  • Muusiga-aasta Adsoni-võistlus
  •  
  • Kanepi kihlkunna latsi laulupäiv
  • Märgotus
     
  • Sünge ao mälestüse
  •  
  • Tulkõ kiudutamist meelen pidämä!
  • Elo
     
  • Bussihädä aja üle veere
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Usaldusõ kaotaminõ
     
    Mu mehe Atsi sünnükodo om Piusa jõõ veereh olõvah Möldri küläh. Küllä poolitas oja, mis juusk Piusa jõkkõ. Oja pervi pääl kasus lepä ja paiu võsu. Küllä jaotõdi viil Mäe- ja Alaküläs. Alakülä oll’ jõõpuulsõ perve oro pääl ollõv osa ja Mäeküläs nimmati mäe pääle ehitedüid elämiisi. Alaküläst läts’ läbi ruusakattõga suurtii.

    1963. aastas olli kolhoosi uma tüü lõpõtanu ja asõmõlõ tull’ suur sovhoos Võit. Ellimi mehe vele perrega üteh majah oja lähkoh.

    Mi kodo vasta tõsõl puul ojja oll’ keskiälidse mehe kodo, koh tä elli naasõga. Mu miis velega kävevä sovhoosih ehitüstüül. Mehe velenaanõ oll’ kolhoosiaost pääle mi küünü all olõva hobõsõtalli tallimiis. Ma esi olli põllutüüline.

    Tuulaiga es olõ maainemiisil raadiot, telekat ega muid tüüst vaba ao täütmise as’anduisi. Egä inemine valõ esi toimõndusõ, minka aigu parras tetä.

    Tüülise tulli egä hummogu talli mano, kost siis brigadiir saatsõ hädätarviliidsi töid tegemä.

    Inne tüüleminekit arotõdi viil, midä om perämädsel aol kõrda saadõt. Naabrinaanõ es käü tüül. Aoviites jalot’ oja takah võsuh ja pand’ kõrva taadõ kõik, mis tä mi muro pääl kuulsõ vai nägi.

    Egä nätäl käve Alaküläh üts kõrd autopuut. Poodi mano tull’ peris pall’o ostjit. Poodi tulõkini peeti mokalaatu. Mi naabrimutt oll’ kõgõ oodõtu ku pall’o tiidjä inemine.

    Iks selet’ tä kullõjilõ, midä talli man oll kõnõldu vai tettü. Vaihõpääl pand’ uma pääkese tüüle ja mõtõl’ vällä asjo, midä poodi man kõnõlda. Meile es miildü tuu, et tä mi muro pääle vahtsõ ja kõik nättü-kuuldu edesi ladras’. Märgotimi tedä tsipakõsõ pettä.

    Oll’ autolavka päiv. Meil mehe lätsi tõõsõlõ poolõ jõkõ sovhoosi tsialauta tsiasulgõ parandama.

    Andsõ umalõ mehele paprõ, kohe oll’ üles kirotõt, midä vaia poodist osta. Tä sai lavka mant läbi kävvü, ku kodo lõunalõ tull’. Nigunii olõs suitsõ ostma lännü. Miis oll’ mul kõva suidsumiis. Viinapitsist kah es ütle är. Õnnõs mõistsõ piiri pitä.

    Tulli varrampa lõunõlõ. Velenaanõ pand’ mehe tüürõiva sälgä ja hiilsemi küüni takast tii pääle, mis tull’ Alaküläst Mäeküllä.

    Meherõivih paarilinõ mängse joodikut, kes es püsü häste jalgu pääl. Võti täl kangli alt kinni ja naksi kodo poolõ vinnama, esi kõva helüga sõimatõn.

    Ütli tälle: «Ats, sa igäväne joodigupulst – olõt hindä jälki täüs kaan’nu. Kas tahat, et sinno juumisõ peräst tüült minemä lüvväs?!»

    Ku jõudsõmi naabri perre elomaja kottalõ, andsõ jotalõ kõva lataka tagomadsõ otsa pääle. Sõimssi edesi kõva helüga, nikagu jõudsõmi tarõ mano.

    Peräst kõnõldi mullõ, kuis mi naabrimutt oll’ joostõh poodi mano tulnu ja ähinäl seletänü, et Sebä Lea miis Ats tull’ kodo ja oll’ nii lakku täüs, et es püsü pistü. Läts’ veid’okõsõ aigu müüdä ja kõigil jäi suu ammulõ. Poodi mano jalot’ Ats ja oll’ tävveste selge pääga. Paistu, et olõ-s tsilkagi viina võtnu.

    Tuust pääväst pääle es taheta naabrinaasõ juttõ kullõlda, kuna löüti, et suurõmb jago noist om tä esi vällä mõtõlnu.

    Sebä Lea
    Vahtsõliina khk
     
    Platsi Liiso tsehkendüs
     
    Pannikartoli
     
    Ku egäl puul, kon juvvas ja süvväs, taad dieedijuttu aetas, sis lätt isokõnõ är külh! Levini Adik käsk süvvä niimuudu, et liha ja kardokas kõtun es trehvänü. Kõik pelgäse tuud kolesterooli, midä kiäki esi nännü ei olõki.

    A 1950.–1960. aastil oll’ iks menüü viledsäpuulnõ, a rammus. Praaditi leibä hulga tsiarasvaga, inne oll’ sääl lihha küdsetü. Andsõ iks märki, kost midä saia om. Majandist sai normi perrä munnõ ja lihha.

    Oll’ edimäne lats siputaman, iks tulti kaejatsilõ. Miis oll’ oppaja ja puhkõpääväl kavvõstopjilõ tunne andman, ku tull’ hää sõbranna uma mehega last kaema.

    Märksemi, et teemi söögis pannikartolit. Kõrraga kuulõmi, et kiäki koputas mi katussõkambri ussõ pääle. Ussõ takan saisõ mu mehe uno uma ilosa naasõ ja tütrekesega. Olli suguseltsin vahtsõnõ, a tiidse, et uno Jaan om kümme aastakõist mu mehest vanõmb ja suur oppaja Tarto ülikoolin.

    Süä pesse, edimäne mõtõ oll’, et nailõ no külh pannikartolit ei kõlba anda. Käkemi sis panni sainakappi, kaas pääle, ja naksimi mõtlõma, midä pakku.

    Sõbranna miis Koit juussõ kipõlt nasvärgi perrä: tõi tomadihämmätüsen kalla ja juustu. Kohv oll’ kehvä, Sakala nimes. Jaani perrel oll’ tort, tütärlatsi kaema tuldas iks tordiga.

    Aimi juttu ja kumpsõmi piire, et iks nii koolitõt ja tark taa Jaan, kas saamiki üte lainõ pääle. Saimi.

    Ku miis kodo jõudsõ, otsõ ma kartolipanni kapist vällä ja lämmistimi katõkõistõ.

    Läts’ aastit ja mi ollimi Jaani perrega kõgõ häste nakkama saanu. Ütskõrd sis kõnõli Jaanilõ, kuis ma käke toda panni. Jaan kallist’ minno ja ütel’, et pannikartoli omma timä lemmikumb süük, a naanõ Viola tege iks mooduvärke, ei tulõ tuu päälegi, et pannikartoli kõgõ parõmba omma.

    Pääle tuud sai ma arvo, et ei olõ vaia pelädä, midä süüt ja tiit. Ku palukõist jagus, paku iks.

    Raudkatsi Ene
    võrokõnõ Kurõmaalt
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Pudsajit valimiisist

    Inne valimiisi püüdse Aunaste Maire võrokõisi ekä muudu är kõnõlda, et nä iks timäle uma helü andnu.

    Üten vallakeskusõn käve tä läbi kõik hoolõkodo mutikõsõ, ai poodi man rahvaga juttu ja peräkõrd tükse naisikoori laulupruuvi.

    Ku üten naisiga oll’ laul är laultu ja tuu peris häste vällä tull’, naas’ Aunaste uurma, kas tuust ka kassu oll’. «Noh, naised, kas annate oma hääle mulle?» küsse tä mesimakõ helüga. Naasõ kaiva ütstõsõlõ otsa. Peräkõrd otsust’ üts naanõ, et kavvõ külälise vasta piät iks viisakas olõma. «Maire, sa olõt tõtõst kinä inemine. Kae, ku mul olõssi kats hellü, sis tuu tõnõ saasi kimmähe sullõ!» vastas’ tä.

    ***

    Inne valimiisi jagi poliitigu rahvalõ egäsugumast nasvärki: pastakit, sahvti, autoaknõ lumõkraabatsit jne.

    Üten Võro liina poodin keksevä kassapidäjä, midä kõkkõ nä poliitikide käest kingis saiva. «Pastakit sai kõigilõ, mesi latsilõ, ma sai eski huulõpulga!» suurustõli üts kassapidäjä. «Kondoomõ sai kah, a mul hindäl lää-i noid vaia, andsõ nuu umalõ mehele...»

    ***

    Vali minno! Vali munnõ!
    (Partsi Juhani IRLi reklaami kotsilõ söögipoodin)

    ***

    Kuramusõ Edgar! Tekk’ puusuusõga nii kipõt sõitu, et eräkundlikult tull’ hõpõmetäl ja individuaalsõlt kogoni kuld. (Vastusõs Mikseri Sveni kahtlusõlõ teledebatil, et Savisaar sõit valimiisi-sõitu puusuusõga.)
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin