Nummõr' 330
Urbõkuu 17. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Väiku talo saava api
  • Uudissõ
     
  • Pikäkannu latsõ tükvä huvikuuli
  •  
  • Vana Võromaa kultuuriprogramm tugõ umakultuuri
  •  
  • Orava kooli latsõ omma hää keeletundja
  •  
  • Võro instituudil 20. aastapäiv
  •  
  • Latsiraamat Kauksi Üllelt
  •  
  • Muusiga-aasta Adsoni-võistlus
  •  
  • Kanepi kihlkunna latsi laulupäiv
  • Märgotus
     
  • Sünge ao mälestüse
  •  
  • Tulkõ kiudutamist meelen pidämä!
  • Elo
     
  • Bussihädä aja üle veere
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     
    Ruitlasõ Olavi,
    kirämiis
     
      
    Võro-raamat tulõ!
     
    Käve üle tükü ao Võron. Uma vahtsõ Võro-raamadu jaos pilte tegemän.

    Taha, et mu raamatun olõssi kõik nii, nigu must maaha jäi. Tamula järv kuun vana Roosisaarõ puusillaga, järveviir pilliruuga ja ilma promõnaadilda. Karja, inneskidse Leegeni uulidsa otsa alonõ paadisatam säändside loodsikidõga, määndse mu pään Tamula mano käävä. Vana puust vetelpästemajaga ja nii edesi.

    Tal’nan ei olõ ilman kõrralist talvõ. Võron oll’ kah otsakõrral, a järveijä pääle sai ja Võro liina üles plõksi lähembäst ja kavvõmbast. Mul om taa raamaduvärk 1982. aastalõ tagasi viidü, kõik oll’ tuu jaos vaia üle kaia.

    Imelik, kuis inemise ilost mitund muudu arvo saava? Promõnaad ja Roosisaarõ sild. Mullõ miildüs, ku vii veeren om pilliruug, mitte jalgtii. Mullõ miildü vanastõ poiskõsõn Roosisaarõ silla pääl istu ja särgi püüdä. Vahel latikit. Istsõmi kalamiihiga, puulaud perse all, sild nagisi, mehe teivä suitsu. Kuis sa no sääl istut säändse monstrumi pääl, sild om nii korgõ kah, säält joba õigõt latikat vällä ei tõmba.

    Käve Karja uulidsa pääl hindä puul kah ja tei pildi. Maatükk om är müüdü, maja ja kuuri hoovi pääl omma lääbäkile vaonu. Ei tiiä, vast tougatas pia kokko ja ehitedäs vahtsõ elämise pääle. Aig olõssi kah, kiäki inämb ussõ pääle teretämä ei tulõ. Kalju kuuli gangreeni, Valter palli sisse, Kolja läts’ tävvüvähki (kopsuvähk), Hannol oll’ alajahtuminõ, Selma läts’ inne mu sõaväkke minekit viinamüümise iist kinni ja ku tagasi tull’, kuuli tsukrutõppõ. Mu vanaimä ja vanaesä olli joba sõs vana.

    A mu sarapuu, mille ma ütestainumast pähkmäst kasuma panni, om vahepääl suurõs puus kasunu. Imä pantu vaher niisama. Imä esi om kah õnnõs kõps ja kõrran, 70 õnnõ, kargas viil üte jala päält tõsõ pääle. Tä pand viil paarkümmend aastat, nii pall’o om mul kah, kohe kodo tulla.

    Veidükese kurb naas’ vana hoovi pääl. Õkva kiroti raamatut, kõik naas’ jäl elämä, ussõ vallalõ-kinni käümä, inemise toimõndama ja kõnõlama. Esiki tülütsemä. Selma punkrin naksi jäl kundõ käümä ja hummogu pall’as varastõdult hoovi pääl lõugama. Ja sõs kotusõ pääl sääne vaikus.

    Ei olõ ikkõ midägi. Mis lännü, tuu lännü. Lasõ kunstnigul veidükese pilte tsehkendä ja sõs anna raamadu trükkü. Urbõkuun võisi Võron pido tetä? Harju Ülle man, Tamula veeren.

    Sõs ma tii liina piten käümise kah ja näütä, kost mi poiskõsõn Kreutzwaldi pargist puu otsast alla järve viirde rõivaputkahtõ tütärlatsi tisse vahemi!
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin