| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Jõksi Henn: otsus tulõ tetä palamisõga! | | | Verioralt peri Jõksi Henn (59) om 20 aastakka riigikohtumehe tüüd tennü. Riigikohus kaes perrä, kas säädüse iks põhisäädüsega klapva, ja märk, midä arvada kaibamiisist madalamba astmõ kohtu otsussidõ pääle. Tunnus nigu kuiv ja ikäv tüü, a ummõhtõ om Henn tuu man sakõst palama lännü ja tõisi riigikohtunigõga tulitsõlõ vaiõlnu.
Riigikohus piä-i kõiki kaibamiisi tüühü võtma. Mille perrä tuud kaias, kas võtta vai mitte?
Vahtsõst kaemi läbi sändsit otsussit, midä kohus olõ-i säädüse perrä tennü vai om tennü võlss säädusepügalä perrä ja tuu pääle om ka otsus esi võlss tulnu. Vai sis om säädüsepügäläst mitund muudu arvo saadu ja om vaia üttemuudu arvosaamist. Ku kas vai üts kohtunik leüd, et om põhjust otsus vahtsõst läbi kaia, sis kaemi kah.
Minevä aasta sai Riigikohus päält 3300 kassatsioonkaibusõ, noist kaimi läbi päält 400.
Eräõigusõ vallan kaibajist piässi kolmandik arvo saama, et olõ-i otsus sukugi võlssi tettü. A om kas suur tahtminõ protsessi vai taht advokaat rohkõmb rahha saia – ütles kundõlõ, et tasos pruuvi. Tuu pruuvmisõ mass kundõ advokaadilõ kinni.
Kuis hindä õiglustunnõt õigusõga üte juti pääle saia?
Ku noidõ vaihõl õigõt klappi tunnõ-i, sis kõgõpäält piät umma õiglustunnõt kumpma: kas tuu om õigõ. Tulõ märki, kuimuudu om säädüsest viil võimalik arvo saia.
Ku ma kohtumehe tüüd alosti, sis tuuaignõ Võro kohtu esimiis Kõrgessaare Ants opas’: nikani ku sul otsust viil olõ-i – pala, elä üten, vaivlõ ja mõtlõ. A ku otsus tettü, sis asi pääst vällä.
Ku edimädse astmõ kohtumiis olõt, sis tiitki nii, a tiiät, et tõsõ astmõ saava viil otsusõ üle kaia. Riigikohtu otsus om tõisilõ säändsensaman as’an iinkujos. Tuu poolõst om vastutus suurõmb.
Riigikohtun märgotõdas ütenkuun ja kohtunik või jäiä eriarvamusõ mano, ku tõisi kohtunigõga ütist mõtõt ei saa. Nii saa kohtunigu süä rahhu.
Ma tunnõ Riigikohtun veidükese puudust istangil inemiisiga kõnõlõmisõst. Ku näet, kuimuudu inemise istangil hinnäst üllen pidävä, opit näid tundma. Võiolla näet asja tõistmuudu, ku õnnõ papridõ perrä paistus.
A parhilla otsustõdas ka edimädse astmõ kohtun inämb asjo õnnõ papridõ perrä. «Inemisetundmisõ kuul» või vahtsõl kohtunigul tuuga kehväs jäiä.
Olõt kunagi üten intervjuun ütelnu, et surmanuhklus kaotõdi Eestin ülearvo kipõlt är. Midä parhilla tuust arvat?
Hää, et surmanuhklust olõ-i. Kunagi saa ei olla kimmäs, et olõ-i vika tettü.
Kas Eesti säädüse omma pall’o keerolidsõlt kirja pantu?
Säädüse tüküse viil keerolidsõmbas minemä. Elo esi om lännü keerolidsõmbas. Asjo, miä om vaia säädüsega paika panda, om rohkõmb. A om ka liialõ mintü. Sakõst saa asjo lihtsämbän keelen kirja panda, ku tuud tettü om.
Kehväste, ku inemine saa säädüsest õnnõ sis arvo, ku jurist tälle as’a är seletäs. Võlaõigusõst, sääl all säädüisist lepüngide ja tüüsuhtidõ kotsilõ võissi iks kõik esi arvo saia.
Riigikohus selet’ ildaaigu säädüisi, miä kipõlainulepüngit paika pandva.
Ku lepüngi perrä võetas inemise käest ülearvo pall’o rahha, või lepüng olla hüvvi kombidõ vasta ja tuuperäst sääne kontraht ei massa.
Tühä võiva olla ka tüüpnõudmisõ, miä lepüngin kirän omma. Näütüses ku viivis om ülearvo suur.
Nii om nätä, et lepüngide kotsilõ om säädüs kül olõman, a õigõt konksi säält vällä lukõ om rassõ. Avitagi ei ütest säädüsest, tõisi piät mano kaema.
Ku Riigikohus piät säädüse seletämises varatsõmpi kohtuotsussit muutma, näütäs tuu, et ka pall’o juristiharidusõga inemise olõ ei säädüsest üttemuudu arvo saanu.
Ku Riigikohus tunnistas mõnõ säädüsesätte põhisäädüse vasta olõvas, sis piät Riigikogo säädüse är muutma.
A Riigikogo tii-i tuud egä kõrd kipõlt.
Näütüses säädüs, mille perrä piät tehnoehitüisi umanik maaumanikulõ tuu ehitüse välläkannatamisõ iist rahha masma. Taso olli pall’o väiku.
Riigikohus lugi nuu õiguskantslõri ettepandmisõ perrä tühäs. A viil nüüt, kolm aastakka ildampa, olõ-i Riigikogo vahtsit hindu paika pandnu. Õigus tassu saia iks om, a suurusõ ütles kohus.
Olõt peri Vanalt Võromaalt ja tan tüüd kah tennü.
Olõ Verioral sündünü ja Vilustõ koolin käünü. Päält ülikuuli lätsi Linda kolhoosi juristis ja üteliisi olli lepüngiga Antsla sovhoostehnikumin. Tuudaigu sai must ka rahvakaasistja kohtun.
Kohtumehes sai Võrol 1987. aastal, Tarto ringkunnakohtuhe lätsi tüüle 1993. aastal ja aasta ildampa sai riigikohtumehes.
Parhilla proovi iks õga suvi Võromaal kävvü, päämiselt Kobõlan kultuuriüritüisil.
Võro kiil om mul latsõpõlvõst peri. Ku Võromaal küläinemiisiga juttu nakkat ajama, tulõ tuu esihindäst võro keelen.
Kohtunigu andva umavaihõl vällä terävämbä sulõ avvomärke. Minevä aasta saiva kolmõst avvomärgist kats Võrolt peri kohtunigu – Lindmetsa Hiie ja Koigi Roby. Kas tuu takan või paistu kohtumehe Vijari Ülo «kuul»?
Uhkõ tunnõ oll’ muidoki, ku Hiie ja Roby tunnustusõ saiva.
Vijari Ülo opas’ minno leüdmä välläpäsemist ka sis, ku olõt ummikun, opas’ otsma ja asjo tõsõ kandi päält kaema, a muidoki ka otsussit kirotama, põhjõndama. Timäga sai asjo läbi arota ja timä käest nõvvo küssü.
Küsse Leimanni Eve | | | | Riigikohtumiis Jõksi Henn ütles, et õiglast kohtuotsust olõ-i mõtõt Riigikohtulõ kaivada.
Leimanni Eve pilt |
|
|
|
