| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Tootsi Marko kasvatas tüüstüslikku kan’epit, mille siimnit süvväs vai pressitäs õlis ja tetäs tuust kosmeetikat.
Pilt eräkogost | | | | Söögi- ja õlikan’ep lätt häste kaubas | | | Säinasti Ene
Tootsi Marko (28) om opnu meremiis, a pidä kodotaloh Orava kandih Kliimal hoobis põldu, kasvatas kan’epit ja vidä iist OÜd Tootsi Peenar, mis oll’ 2013. aastal kõgõ kipõmba kasumisõga Eesti põllumajandusettevõtõ.
«Tõisi põllusaaduisiga om põrõhõla kehväste, a kan’epiga vidä vällä. Vaihõpääl tii küttepuid kah, ku tutvil külm nakkas,» kõnõlõs Marko.
Põllumajandusõga nakas’ tä pääle neli aastakka tagasi, edimält kardohkat kasvatama ja müümä. Tassakõistõ tulliva mano mõtsatüü, põllumajandustehniga rent, kats aastakka tagasi terävili ja tüüstüslik kan’ep.
Katõ aastaga nõssi OÜ Tootsi Peenar käüve 2672 eurolt 1,98 miljoni euro pääle. Viimädse aasta tulõmuisi olõ-i viil kokko lüüdü.
No om kanebikasvataminõ ainumanõ, mis täl är tasos ja henge seeh hoit.
Kardokat tegi ka minevä aasta ja sai veidü müvvä kah, hind jäi 35 sendi ümbre. Seo aasta taht Marko panda maaha säändsit esierälidsembit sortõ, sõs vast mõni piinü restoraan mass parõmbat hinda.
Euruupa nõud kanepit
Kihvtivaba kan’ebisiimne müü Marko maaha ökopuutõn, a pall’o inemise lihtsäle kõlistasõ ja küsüse kah.
Pall’o kan’epit lätt ka muialõ Euruupahe. Sääl om parhilla puhta siimne perrä suurõmb nõudminõ, ku tä pakku jõud.
Ökopuutõlõ müü Marko kilo kan’epit nellä euroga, nuu ostva kõrraga veidü. A Euruupalõ om hind kats eurot kilost, sinnä müü kõrraga mitu tonni.
Euruupah pressitäs õlli, pall’o tarvitõdas tuud kosmeetigatüüstüseh. Eestih tetäs kan’epiõliga Lumi-sar’a kosmeetikat.
Kümme hektärri kanebi all
Minevä aasta kasvat’ OÜ Tootsi Peenar kan’epit kümne hektäri pääl, timahava om plaan vähämbält samapall’o tetä.
Eestih kasvi kan’ep minevä aasta kokko ligi 300 hektäri pääl ja egä aastaga lätt tuu pind suurõmbas.
Vahtsõaastakuuh oll’ Tartoh Eesti kan’ebikasvatajidõ seminär, koh Marko jagi ummi tiidmiisi ja mõistmiisi vahtsilõ tegijile, kellel om huvi kan’ebi kasvatamisõ vasta.
Läbi pilditelehvoni kõnõliva sääl ka üte Ameeriga mehega, kiä om katõst vanast Tsiberi kan’ebi sordist arõtanu sordi Finola, midä Marko kasvatas. «Miis om olnu 30 aastat ülikoolih profesri ja and’ meile hääd teedüst tuu sordi kotsilõ,» kitt Marko.
Kan’ep – vana ja kimmäs kultuur
Marko tulõtas miilde, et kan’ep om osa mi vanast kultuurist, mis om vaihõpääl är unõhtõt.
Täl omgi pallõminõ: ku kellelgi om albumi vaihõl vanno pilte tuust aost, kuis varramba Eestih kan’epit kasvatõdi ja tuust midägi tetti, sõs võissi tälle koopia tegemises lainada. Piltest tahassi tä näütüse tetä ja ega tä esiki täpsele tiiä, kuis tuu tüü vanast käve.
Ravikan’epi puult om, a esi es kasvatanu
Marko käestki om küsütü, et kas «õigõt» kan’epit ka põllu pääl vaihõlõ sokutat. Sõs tä vastas: «Ei, olõ-i vaia, Holland om jo kiviga visada.»
A Marko om säändseh ütisüseh kah nigu MTÜ Eesti Kanepiliit, mis kõnõlõs tuust «õigõst» kan’epist (lad k Cannabis sativa) ku rohokasvust.
Kan’epiga saasi tohtõrda egäsugutsit vanahusõhäti, diabeedist, glaukoomist ja radikuliidist kooni Parkinsoni ja Alzheimeri tõvõ ja vähäni. Pääle tuu viil säändse närvihaigusõ nigu hulgiskleroos (sclerosis multiplex), epilepsia vai traumajärgne stress.
Ravikan’ebi tarvitaminõ om olnu Eestih lubatu jo kümme aastat, a olõ-i olnu üttegi julgõt tohtrit, kiä tuud hädäliisile vällä kirotasi. Peräkõrd üts tohtri kirot’ ravikan’epit nuurmehele, kiä põdõ hulgiskleroosi ja näüdäs’, et tedä muu ei avida.
Vahtsõaastakuuh oll’ pääliinah arstõlõ seminär, koh tohtri näütsi huvvi ravikan’ebi tarvitamist tukõ.
Suurõ plaani
Parhilla Marko esi tüüandja ei olõ, a ku om kipõmb aig, sis tulõ iks inemiisi appi ka võtta.
Paari aasta peräst om plaanih tetä kodokanti kan’ebikiu eräldüse tehas. Sõs saassi aasta läbi kolm inemist tüüd.
Tuu jaos om jo luudu ütisüs. Marko om kõnõlnu joba PRIA ja projektikirotajidõga.
Et tüüstüsligul kan’epil om üle 50 000 tarvitamisala, sõs om pall’o võimaluisi edesiminekis – plasti, kanga, paprõ tuutminõ ja nii edesi. «Otsimi inemiisi, kiä tahassi noid tsihte edesi aia,» seletäs Marko.
Raamadupidämisega avitas Markot naanõ, kelle põhitüüs om latsõ hoitminõ ja perrel kõtu täüs süütmine. «Mehel piät iks naanõ kah olõma, muido nakkas õdagu ütsindä ikäv,» naard Marko.
Poig saa pia katõ-aastadsõs ja taht parhilla kõgõ rohkõmb aigu ja huult. Suurõmb jago Marko vabast aost kuluski pojalõ. | | | | OÜ Tootsi Peenar kan’ebisiimnit müvväs ökopuutõn.
Pilt eräkogost | | | Kolmõ aastaga nullist pia katõ miljonini
OÜ Tootsi Peenar
Luudu: 2011. a
Käive 2011. a: 2672 eurot
Käive 2012. a: 59 472 eurot
Käive 2013. a: 1,98 miljonit eurot
Läte: Äripäev 28.11.2014 | | | | Tootsi Markol jakkus tuukritüüd kah.
Pilt eräkogost | | | | Kan’ebikasvataja vesine hobitüü | | | Tuu aig, miä Tootsi Markol kan’ebi mant perrä jääs, om täl köüdet viiga. Kas sõit merd vai tege uma tõõsõ ettevõttõga allviitöid.
Vesi ja meri tulli Marko ello sis, ku tä pääle Parksepä keskkuuli Norra tüüle läts’. Sääl sai tä laivaehitüseh kätt pruuvi. Marko tüüt’ neli ja puul aastat naftaplatvormi pääl. Pensiongi sai vällä teenitüs.
Ku Marko kodomaalõ tagasi tull’, sõs astsõ kõrraga merekuuli, et pääle tiidmiisi ka papõr saia. Papridõ perrä om tä mehaanik, madrus ja siseviilaiva juht.
Ummi tegemiisi laiva pääl seletäs Marko nii: «Ma olõ parhilla madrus, vahimadrus ja neläs mehaanik. Ku olõ madrus, sis om mu tüü last’mine ja loss’mine, hoia laivateki puhta, tõmba lipu üles, kontrolli tulõohutust. Ku laiv sadamahe tulõ vai är lätt, sõs piä otsõ kätte andma vai sisse võtma. Ku olõ vahimadrus, sõs tii kimmä ao pääle laivah kontrollkäüke. A motorist ja mehaanik vastutas massinidõ tüükõrrah olõgi iist.»
Marko om ka tuukri ja tege allviitöid. Tuud tüüd jagus. Ku kiäki midägi är kaotas vai mõnõ massina är uputas, sõs nõstva tuukri tuu üles ja toova vällä. Käävä iks sannatajit ja muido julgit miihi viist vällä toomah, ku nuu omma kostki alla hüpänü ja olõ-i esi inämb paari tunniga vällä tulnu.
«Viil käümi laivapõhju kontrolmah ja vigahuisi uurmah. Puhastami järvi ja lumpõ. Eestih om harilik, et juhtut kaomalännü pommi otsa. Norrah korssimi kammkarpõ ja krabisit. Ku laivatehasõh nakas’ laiv valmis saama, sõs sai iks käütüs last’misõ jaos laiva põh’a ja mere põh’a vaiht kontrolmah,» kõnõlõs Marko.
Edespiditses tahassi Marko uma tegemise tassakõistõ kimmä rütmi pääle saia. Väega suurõs es tahtnu tä ummi ettevõttit aia. Üts om kimmäs: kan’ep jääs. Ku hädä käeh, sõs tulõ ka muud tetä, mõistminõ om olõmah.
A aigu piät jäämä ka perre ja aoviidüsse jaos. Säänest mängu taha-i Marko mängi, et kinkal om är kooldõh rohkõmb asjo. |
|
|
|
