|
|
| | | Soovissi, et ka mujjal Eestin teküssi sääntsiid tugõvit välläandit |
| Saarõ Andrus, Saar Polli päälik |
Arvada om, et mitte kunagi inne olõ-i kõrraldõt nii suurõ küsitletüide arvuga trükümeediäuuringut, nigu Uma Leht otsust' tetä, et teedä saia, määntse omma timä lugõja Võro ja Põlva maakunnan. Sotsiaal'- ja turu-uuringidõ virmalõ Saar Poll oll' taa ummamuudu tõsitsõs välläkutsõs.
Uuringu tulõmuisist tulõ vällä, et 74 % küsitletüist oll' Umma Lehte viimädse kolmõ kuu joosul lugõnu vai läbi kaenu. Egäst kümnest lugõjast kuus' om lugõnu Uma Lehe ekä nummõrd.
Ekä Uma Lehe nummõrd lugõ keskmidselt 56 % Võro ja Põlva maakunna inemiisist. Võro maakunna inemise lugõva Umma Lehte kuikipall'o inämb ku Põlva maakunna uma (Võrol 59 % ja Põlvan 52 %).
Umma Lehte saava inemise inämbüisi ilma rahalda post'kastist. Nii saa aolehe 73 protsenti lugõjist. Ummõtõ lövvä-i kõik' inemise seod kotost ja tuuperäst om ka peris pall'o tõisi lättit, kost leht' kätte saias: sõpru-tutvidõ käest, raamadukogost, mitmõ omma lehe tel'nü.
Om viil üts'jago võimaluisi Uma Lehe lugõjidõ arvu nõstmisõs: 21 protsendile mitte-lugõjist olõ-i aoleht' kätte trehvänü. Oll' mitmit, kinkal tull' uur'misõ pääle suur' huvi lehe vasta, tuuperäst, et nä es olõ inne kuulnu, et sääne aoleht' olõman om.
Kuigi osa inemiisist Umma Lehte ei loe, om noid, kiä löüdvä, et võrokiilset aolehte olõ-i vaia, väega veidü – õnnõ 7 protsenti inemiisist.
Uursõmi ka tuud, miä juhtus sis, ku kõik' piässi Uma Lehe iist edespite rahha vällä käümä. Parhillatsist lugõjist 38 % jääs sis kimmähe aolehele truus. Egä viies mõista-i viil üteldä. 39 % inemiisit ei nakkas Umma Lehte uma raha iist ostma.
Midä tuust kokkovõttõs arvada? Lövvä, et Umal Lehel om iks väega pall'o tugõjit ka sis, ku tugõmisõ iist tulõs rahha vällä kävvü. Seo näütäs, et Umal Lehel om tukõv potentsiaal'. Olõ peris kimmäs, et tuul juhul, ku Uma Leht piässi kõigilõ tasolidsõs muutuma, nakkasõ taad lehte tel'mä vai ostma umbõs poolõ parhillatsist leibkundõst, kiä Umma Lehte saava. Seo om suur' arv, selle et Uma Leht olõ-i jo tavatähendüsen peris egäle eesti inemisele mõtõld aoleht'.
Umma Lehte loedas inämb-vähämb sammamuudu nigu tõisigi aolehti: pia poolõ lugõva lehest tuud, miä inämb huvvi pakk. Egä viies kaes pilte ja päälkirju, lugõ mõnõ nal'ajutu. Samal aol om Uma Leht väega tähtsä teedüsse-läte kogoni egäle nelländäle lugõjalõ. Tegemist om tõtõst suurõ fänniklubiga.
Põlva ja Võro maakunna inemise omma imelidse uma kodokandi tradits'uunõ avvustaja. Loomulikult olõ-i nä õnnõ Uma Lehe lugõja. 84 % noist inemiisist, kinka käest arvamist küsti, omma kaenu ETV võrokeelitsit saatit, 30 % käävä võro- ja/vai setokeelitsiil üritüisil. Et võrokeelitsiide raamatidõ lugõjit om 16 %, sis om Uma Lehe saavutus (74 %) tuul tagapõh'al väega hää.
Mille raamatit veidü loedas – iks tuuperäst, et õnnõ 20 % inemiisist ütles, et lugõva võrokeelist juttu kergelt. 30 % jaos om võrokiilne tekst' aga ilmselgelt rassõ. Siin om ka lugõjide manosaamisõl peris selge piir' iin. Ku lugõmisõ mõistminõ parõmbas ei lää, sis ei saa ka lugõja kassu.
A lugõmisõ mõistminõ lätt parõmbas innekõkkõ sõs, ku loet. Tuuga tege Uma Leht är suurõ tüü, selle et 41 % inemiisist ütles, et õkva võrokeelist teksti olõ-i tä harinu lugõma. Poolõ löüdvä, et näil om rassõ lukõ juttõ vahtsõn kiräviisin, tuu tähendäs sis, ku jutu kirjäpandmisõl om pruugit q- ja y-tähte.
Uma Lehe lugõjide arvu või pitä suurõs ka tuuperäst, et kõigist inemiisist, kinka käest arvamist küsüti, kolmasjago ei piä hinnäst ei võrokõsõs ega setos. Tuu tähendäs, et lugõma omma haarõdu ka neo, kinkal olõ-i nii-üteldä paiklikku hindätiidmist. Tuu tähendäs ummakõrda, et Uma Leht ei olõ nii-üteldä nišivälläannõ, a haardminõ om pall'o laemb.
Soovissi, et ka muiõn Eesti kantõn teküssi niisama tugõvit välläandit – teno noilõ jääs alalõ eestlüs hindä kirivüsen.
| | |
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Mis tsiga otsast är võtt, tuud ei panõ inämb kuningas otsa!
Ritari Tiiu pand Rõugõ vanasõnaga paika ristipuiõ ragomisõ Rosmal.
| |
| | |
|
|
