 |
 |
| Räpinä aianduskooli praktikakõrraldaja Koosapoja Kadi kuts huviliidsi Opipoisi-oppusõlõ.
Harju Ülle pilt | | | | Opipoiss – vahtsõnõ oppus | | | Harju Ülle
Räpinä aianduskoolin läts’ seost nädälist vallalõ vahtsõt muudu opminõ. Tuu opmisõ-moodu nimi om Opipoiss ja edimäne eriala om maastiguehitäjä uma.
Opipoisi-oppus tähendäs tuud, et kats kolmandikku opmisõst om tüüandja man, kon inemine kas joba tüüd tege vai kohe õkva tüüle saa. Muido om aianduskoolin opmisõ man praktikat õnnõ neländik aost.
Räpinä aianduskooli direktri Toomõ Kalle ütel’, et Opipoisi-oppustõ omma haartu ettevõttõ nii Vanalt Võromaalt ku muialt Eestist, näütüses Viru- ja Tartomaalt.
Opipoisi-oppus avitas ettevõtjil kipõmbalõ ja laapsambalõ vahtsit tüütäjit vällä koolita. Ku muido oppasõ ettevõttõ esi uma vahtsõ tüütäjä vällä, sis no tulõ aianduskuul ilma rahalda appi.
Maastiguehitüs valiti erialas selle, et õkva omgi vaia naada murro niitmä, lilli pindre pääle pandma, puid ja puhmakõisi lõikama.
Oppust saava inemise, kiä joba tüütäse iloaiandusettevõttõn, a ka vahtsõ huvilidsõ. Ku vahtsõl huvilidsõl tüükotust olõ-i, sis avitas aianduskuul tuud löüdä.
Näütüses ütele inemisele oll’ pakku kotus aianduskooli man: koolil om 35 hektärri maad ja tüüd sääl jakkus, kukki ka opilasõ omma kõgõ abin.
Räpinä aianduskooli praktigakõrraldaja Koosapoja Kadi ütel’, et kümme opipoissi naksi joba opma, a huvilidsõ võiva seo kuu lõpuni viil mano hüpädä. Oppus käü kokko ütessä kuud.
«Inämbüs omma naasõ, kolm miist om kah,» ütel’ Koosapoja Kadi «opipoissõ» kotsilõ.
Sügüsest lätt Opipoisi-oppus vallalõ noorõmb-aidnigu eriala pääl. Aianduskuul om kokko kõnõlnu Grüne Feega, et noidõ aidnikkõ oppama naada. Punti omma oodõdu ka tõsõ Lõuna-Eesti aiandusettevõttõ.
Tsiht om ka Põh’a-Eesti. Edimäne huvilinõ om joba olõman: tuu om köögivilä- ja lillikasvataja AS Sagro.
Tulõvikun om Räpinä aianduskoolil plaan haarda Opipoisi-projekti ka väikumba käsitüüettevõttõ: ku ettevõttõn om joba tüüd nii pall’o, et om vaia tüüliisi mano võtta, a olõ-i väke näid esi vällä opada.
Täpsembät teedüst Opipoisi-oppusõ kotsilõ saa kodolehewww.aianduskool.ee päält. |
|
|
 |
| Park, mille asõmõlõ plaan Võro liin umma esindüsplatsi.
Harju Ülle pilt | | | | Sääne Võro keskplatsi kavand võitsõ liinavalitsusõ kõrraldõdu ideekonkursi.
Tomiste Villemi ideekavand | | | | Park vai kiviplats? | | | Harju Ülle
«Mul om hirmsadõ hallõ, et ka väiku liina omma nakanu tegemä taa ull’usõ perrä, et kõik piät saama valõtu betooni, kivide ja klaasi!» pahand’ puutiidläne ja Räpinä aianduskooli oppaja Rohu Urmas Võro liina plaani pääle tetä pargi asõmõl kivist plats. Liin põhjõnd’, et taht tagasi aoluulist keskplatsi.
Võro liinajuhi suuvva tagasi Katariina kerigu, vahtsõ riigigümnaasiumi ja panga vaihõl pia 200 aastakka olnut keskplatsi, kohe rahvas saasi pidopääväl kokko tulla.
Tuus kõrrald’ liin arhitektuurivõistlusõ ja hõigas’ kolm nädälit tagasi vällä võistlusõ võitja. 15st tüüst hinnati kõgõ parõmbas kavand «Urban Gadget», mille autor om arhitekt Tomiste Villem.
Rakviirde kivist pääplatsi tennü arhitekt pakk ka Võro liina jaos sarnadsõ vällä: pargist võetas puu maaha, õnnõ kerigu ümbre jääse mõnõ ja tsipakõsõ murro. Muido tulõ plats kivist.
«Vähämbält väikeisi liinu keskele võisi jäiä rohiliidsi parkõ, kon inemise saava kävvü ja hinnäst kosuta,» arvas’ Rohu Urmas. «Kasusõ jo tävveste elujõulidsõ, hää pargipuu – tamm, pähn ja vaher, pedäjät om kah –, nuu ei nakka inemiisile päähä sadama.Kõik, mis saa tetä buldoosõri ja kopaga, om otav. A et vanna parki ja suuri vannu puid tagasi saia, lätt sada aastat!»
Määne olnu Rohu meelest parõmb plaan? «Kaegõ üle uulidsa Katariina uulidsa pääle: om vanno puid, ka vahtsit kasuma pantu, rohilinõ ala om alalõ,» näüdäs’ puiõtiidläne.
Liinapää: Vinne võim võtt’ mi käest liina süäme
«Puiõ maahavõtminõ ei olõ kimmäle tuu, mille taad asja tegemä naatas,» selet’ Võro liinapää Allasõ Anti. «Tahami tetä Võro liina tagasi keskplatsi, liina süäme, mis panti paika joba liina luumisõ aigu.»
Liinapää tulõt’ miilde, et Eesti Vabariigi edimädsel aol tetti platsi pääl sõaväeparaatõ ja tõisi tähtsit ettevõtmiisi. «Mille peräst nõvvukogu võim seo platsi täüs istut’?» visas’ liinapää küsümüse õhku. «Või-olla oll’ üts mõtõ seo plats ka rahva süämest ja meelest är võtta?»
Allasõ Anti selet’, et tulõvikun kõrraldõdas platsi pääl kõik liina tähtsündmüse, sais joulukuus ja inemise saava sinnä ummi küläliisi viiä.
«Tulõvaidsilõ Võro riigigümnaasiumi opilaisilõ jääs miilde, et nä omma opnu Võro liina keskplatsi veeren,» luut tä. «Illus olnu, ku plats saanu valmis Eesti Vabariigi 100. sünnüpääväs.» Platsi tegemises luut Võro liin saia EASi piirkunna konkurentsivõimõ kimmämbästegemise programmist kats miljonni eurot.
Liinapää ütel’, et peris sääne plats ei saa, nigu pildi pääl nätä om. No naatas huviliidsiga märgotama, kuis tuud kavandit edesi arõnda. Liinapää härgütäs inemiisi üten mõtlõma. Tä esi märk, et tohesi-i liiguta Estonia mälehtüsmärki, nigu Tomiste ideekavand pakk. | | | | Rohu Urmas taht hoita suuri vanno liinapuid.
Harju Ülle pilt |
|
|
| Ristipuiõ kaart nakkas valmis saama | | | Harju Ülle
4. lehekuu pääväl kävevä ristipuiõ uurja iinotsan Kõivupuu Marjuga Räpinä kihlkunnan otsman ristipuid, midä nä inne es tiiä. Löütü ristipuu pantas vahtsõ kaardi pääle, miä piässi valmis saama suvõ edeotsan.
Räpinä kihlkund oll’ uurjil perämäne läbi kävvü. No om Vanal Võromaal tsõõr pääl. «Meil om jäänü viil teedüs üle kaia ja kaart är lõpõta,» ütel’ Kõivupuu Marju, kellel olli abin Sinijärve Urve keskkunnaministeeriümist, riigimõtsa majandamisõ keskusõ (RMK) kultuuriperändi tundja Laanemetsa Liina ja pildimiis Maasiku Arne. «Ku kaardi valmis saami, sis näütämi tuud rahvalõ kah ja seletämi, kuis ja misjaos tuud pruuki saa.»
Uurja löüdse hulga vahtsit ristipuid – Vanal Võromaal ja Tartomaa veere pääl om elläv kommõ rako puu sisse koolnu sugulasõ hingerist.
«Põlva, Harglõ ja Urvastõ kihlkunnan om seo kommõ väega kõvastõ seen, Vana-Võromaa piiri poolõ jääs veidükese hõrrõmbas,» selet’ Kõivupuu Marju. «A Kama Kaido abiga löüdsemi mõnõ ütsigu Karula kihlkunna ristipuu kah üles. Nuu omma harilikult talutii veeren, kohe niisama ei trehvä.»
Ristipuiõ vahtsõ teedüskogo (andmõbaasi) tegemise võtt’ Kõivupuu Marju ette minevä suvõ lõpun, ku Urvastõ kihlkunnan Rauskapalun raoti kogõmada maaha mitu ristipuud. Nuu ristipuu olli puudu RMK perändkultuuri andmõbaasist, kohe olli pantu vaivalt poolõ ristipuu.
Vahtsõnõ kaart köüdetäs maa-ammõdi kaardisüstemi külge. Tuu perrä saa maaumanigõlõ teedä anda, ku näide maa pääl mõni ristipuu kasus. Sis ei saa umanik ristipuid inämb kogõmada maaha rako.
Kõivupuu märk, et kimmähe es lövvä uurja kõiki ristipuid üles. Tä kuts inemiisi noist viil kipõlt teedä andma. «Kirotagõ vai kõlistagõ! Pääle Uma Lehe sügüsest artiklit tull’ mitu väega as’alikku kirja,» kitt’ tä. «Tennä kõiki Vana-Võromaa inemiisi, kes võtsõva vaivas kirota.»
Ku tahat uma perre ristipuud kaitsa, anna tuust teedä Laanemetsa Liinalõ (liina.laanemets@keskkonnaamet.ee, tel 5698 7103) vai Kõivupuu Marjulõ (kpuu@tlu.ee). | | | | Toolamaa ristikuus – risti ei olõ egä kõrd nii kerge tähele panda, nigu arvatas.
Maasiku Arne pilt |
|
|
| Piksepühä Haanin | | | Ülehummõn peetäs Haanin piksepühhä. Rahvalõ om tuul puhul kell 19 iloõdak Haani rahvamajan. Pilli mängvä ja laulva TÜ Viljandi kultuuri- akadeemiä edimädse kursusõ tudõngi.
UL |
|
|
|
|
