| |  Pääleht |
| Rolli om pernaasõ Liivia preemiäkonti väärt: tä pästse Sambo (kural) soe hambidõ vaihõlt.
Harju Ülle pilt | | | | Pini pästse tõsõ pini soe hambidõ vaihõlt | | | Harju Ülle
2. hainakuu pääväl pästse teküs pini tõsõ pini soe hambist – Kanepi lähkül Jõksi külän tahtsõ susi pinni murda õkva Meieri talo moro pääl.
«Hummuku kümme inne viit kuulsõ, kuis vana pini nakas’ haukma,» selet’ talo peremiis Kalamehe Kalle. «Kai vällä: hall kogo tull’ pervest alla. Susi! Nakas’ juuskma ala lohko, vana pini oll’ paiu man. Susi nakas’ pinile külge minemä, a sis noorõmb pini pand’ prauht! soelõ külge! Susi linnas’ üle pää. Sis tull’ vahtsõst ala vanalõ pinile manu. Kolm kõrda käve. Ku naksi kõvõmbat hellü tegemä, naas’ är minemä.»
Kalle ütel’, et susi näkk’ vällä illos ja tukõv, pinnest suurõmb. Kümneaastanõ Sambo olõs olnu soelõ kimmäs saak: jala omma pinikesel haigõ, tsukruhaigus kah viil. A paar aastat noorõmb Rolli tekk’ soelõ tuulõ ala.
Kalle selet’, et Jõksi külän olõ-i sutt väega ammu nättü. «Kahr om külh käünü, kähripini käve hoovi pääl, suur repän pass kannu...» lugi pernaanõ Liivia ette. Tä pelgäs, et vast om soel lähkül pesä ja kutsiga: ümbretsõõri omma suurõ mõtsa.
«Jahimehe kah pelgäse ummi jahipinne peräst: susi võtt laika nigu kompvegi är, ku tulõ pojõlõ süvvä otsma,» oll’ murrõn jahimiis Vijardi Leo, kelle kodo om tõsõl puul Jõksi järve. «Mul om kats taksi, nakka kah pelgämä!»
Kanepi jahtkunna päälik Hinto Silver soovit’ pelgäjil pini üüses ruumi kinni panda. «Tiido külän vei susi poolõtõsõ aastaga kolm pinni är,» ütel’ tä. «Soejahini om aigu ja laskmisõ lupõ antas nii veidü, et tuu pääle saa-i külh luutma jäiä.» |
| Viirlaidi Väino (häädkätt) tõi oravilõ kokkoostu viis killo kikkasiini.
Säinasti Ene pilt. | | | | Seeneaig võtt huugu | | | Säinasti Ene
Seene tulõva timahava ildampa, no peräkõrd päält suuri vihmasatu omma seenekese hulgani uma nõna samblõ alt vällä ajanu. Marju om kah hulga.
Krabi kandi seenesõbõr Mürgü Marje hinnas’, et seeneaig om kuu ao võrra ildambas jäänü: muido sai edimädse pannitävve kikkasiini jo jaanipääväs.
«Ku siini om veidü, sõs tegevä korilasõ süäme täüs,» selet’ Marje. «Kakva kõik väiku seene ka är, et tuu raha iist uma õllõputõl kätte saia. Ja mullõ ei miildü säändse mõtsankäüjä, kiä pudistasõ kõik näpu vahelt maaha nigu muinasjutun Hans ja Grete – pudõli- ja paprõrada om takan.» Mar’akorjaja Marje ei olõ, a tälle om silmä jäänü, et kotussidõ om must’kit häste.
Abeli Laine Võro lähkült ütel’, et kikkasiini ollõv pall’o, õnnõ tan liina veeren korjatas kõik puhtas. Tä esi uut hoobis makõsiini, porovikkõ ja kitsõmamplit, et nuu purki panda.
«Seo aasta om mõts rikas ja and kõkkõ,» hinnas’ Laine. «Maaskit, must’kit, vabarnit, ka palokit pidi pall’o olõma.»
26. hainakuu pääväl Oravil seene- ja mar’aautot uutnu inemise olli siini iks peris kavva otsnu.
«Hummogu poolõ kuvvõ aigu lätsi egäväne kavvõlõ mõtsa, tunn aigu käve edesi-tagasi, midägi es saa,» kaivas’ egäpääväne mõtsankäüjä Sonnõ Aive. A kats pangitäüt mustikit oll’ täl päälelõunas iks käen. Nuu vähätse seene, miä tä sai, möi Aive viil inne massina mano jõudmist külä pääl maaha.
Viirlaidi Väino tõi kikkasiini kokkoostu viie kilo ümbre. Täl omma uma kotusõ jo aastakümnit tiidä. Egä päiv Väino mõtsa ei käü ja vahepääl müü seene parõmba hinnaga hoobis küläinemiisile.
Hind om alla lännü
Oravil kokkoostumassinat uutnu inemise kõnõli, et siini-marjo hinda tiiä-i inne, ku massin platsin – hind muutus egä päiv. Mõnikõrd tsipakõnõ nõsõs, a päämidselt iks satas.
Oravil oll’ kikkaseenehind edimält neli eurot, pühäpäävä (2.08.) kolm. Puhastamalda mustka iist masti edimält kats eurot kilo, pühäpääväl 1.35.
Võro liina siini ja marju kokkoostupunktist üteldi minevä riidi (31.07.), et timahava tuvvas siini veidü ja masti kilost 3.50. Puhastamalda mustika iist masti 1.30.
Võro turu pääl massõ minevä riidi seenekilo katsa euro ümbre, nätäl varramba oll’ olnu kümme eurot.
Mustkidega juhtu Oravil (26.07.) viil sääne lugu, et üts mar’atuuja es annaki ummi must’kit bussi pääle. Külä päält oll’ tulnu osta tahtja ja kaubõl’ veidü korõmba hinnaga mar’a hindäle.
Orava kokkoostjal Anul tuu vasta midägi olõ-s, tä kaaldsõ lahkõhe ka nuu mar’a är.
Anu ütel’, et om jo 19 aastat siini-marjo kokko ostnu. Timä sõit bussiga tsõõrõ pite ja miis ost kokko koton. Seene läävä edesi Ruutsi, kon näid viil lõigutas ja puhastõdas.
Tsiakadsu peräst piät ette kaema
Arvatas, et seenelise ja mar’akorjaja ommaki parhilla tsiakadsu mõtsast üten toonu.
Veterinaar- ja söögiammõt om süäme pääle pandnu, et kel koton tsiga vai kiä tsiafarmi tüüle käü, ärku timahava mõtsa minkugi.
Ku tsikoga kokkoputmist olõ-i, sis tohes iks mõtsa siini ja marjo otsma minnä. No maaeloministeeriüm karistas seeneliisi ja mar’aliisi, et sälän olnu rõiva ja jalavarjo tulõssi päält mõtsankäümist kimmähe är mõskõ. |
| Elo |
| | |
|
|
| «Mino Võromaa» uut kirätöid | | | Om perämäne aig saata kirätöid opilaisi võrokeelitside kirätöie võistlusõlõ «Mino Võromaa»: tähtaig om 5. radokuu päiv (5.02.).
Timahava saa valli säitsme teema hulgast: «Mõtsa ja tagasi», «Mõts om vaesõ mehe ait», «Mu kõgõ kõvõmb opitunn», «… (minkast, kinkast) om iks api», «Ma nakka märgütämä», «Tahas linnada, ja peris korgõlt», «Tütrik läts’ tõõsõlõ planeedilõ».
Kimmäle või kirota ka umal süämelähküdsel teemal.
Hinnatas iks vannusõrühmi perrä (1.–3., 4.–6., 7.–9. ja 10.–12. klass).
Võistlustöid oodõtas meili pääle kaile.kabun@wi.ee. Ku meiliga saa-i saata, või käsikirä tuvva-saata Võro instituuti (Tartu 48, 65609 Võro).
Parõmba tüü trükütäs är sar’a «Mino Võromaa» 28. latsiraamatun.
Avvuhindu jagatas kah.Võrokõsõst ministri Padari Ivari om iks egä aastak uma preemiä vällä pandnu, timahava om tuu Tal’nan käük neläle kirotajalõ: lõunasüük üten pääliina ja Tuumpää lossi ringkäügiga, midä tä esi juhatas.
Inämb teedüst saa www.wi.ee ja tel 782 8753, 525 3215 (Kabuna Kaile). |
|
|
|
