| Üts umavalitsus Vanalõ Võromaalõ | | | Harju Ülle
Võro selts VKKF saat’ Vana-Võromaa umavalitsuisilõ ettepanõgi tetä Vanast Võromaast üts suur umavalitsus.
«Seo om tuu maa, kon eläse võrokõsõ ja kõnõlõsõ võro kiilt,» põhjõnd’ üte umavalitsusõ luumisõ mõtõt Võro seltsi juhatusõ liigõ Kama Kaido. «Ku seto ja mulgi omma märgotanu ütidsõst umavalitsusõst, sis võinu jo võrokõsõ ka pruuvi. Ütine kiil, kultuur ja hindätiidmine köüt inemist kokko kimmä paigaga ja seo om maaelo alalõhoitmisõs väega tähtsä. Tõnõ asi om tuu, et kokkoliidet umavalitsusõn tüküs keskus tagamaad tühäs tõmbama, elämä tagamaa arvõl. Päält 60 000 inemisega Vanal Võromaal säänest asja juhtu ei saa, ütskõik, kas seo keskus om Võrol vai Põlvan vai mõnõ kolmanda kotussõ pääl. Piirkund om lihtsäle nii suur ja «tõmbõkeskuisi» om mitu.»
Vana-Võromaa om üts ammõtlik haldusütsüs olnu 237 aastat (1783–1920), üte keele ja kultuuriga maa viil aastasatu inne tuud.
Võro selts om kimmäs, et ka Setomaa pidänü olõma eräle vald uma aoluulidsõ kultuuripiiri seen. Tuus piät nõudma valitsusõlt erilupa (elänikke om alla 5000).
Nuu valla, millest om õnnõ üts jago Vanal Võromaal, võinu märki, kohepoolõ näid inämb tõmbas vai sis hoobis jagama valla kultuuripiiri pite. Ahja ja Vahtsõ-Kuustõ vald võisi julgõhe ütte lüvvä Tartomaaga.
Suurõn Vana-Võromaa vallan pidänü Võro seltsi meelest olõma osavalla – aoluulidsõ katõssa kihlkunda: Harglõ, Karula, Urvastõ, Kanepi, Põlva, Räpinä, Vahtsõliina ja Rõugõ.
Vallajuhi: mõtõ om väega värski, a väärt kaaldmist
«Tuu olnu muidoki pluss, et ütte kultuuriruumi kuuluva inemise mõistnu kultuuriruumi parõmbidõ arõnda,» arvas’ ettepanõgi kotsilõ Veriora vallavanõmb Liini Enel. «Mul om väega hallõ, et seto olõ-i sutnu umma valda tetä – suur tüü, mis Setomaa arõndamisõs om är tettü, lätt tühjä.»
Liini Enel ütel’, et Veriora vallavolikogo uut är kõik valdu kokkoköütmise pakmisõ ja nakkas näid ütenkuun kaaldma.
«Valimi tuu variandsi, koh mi valla rahvalõ jääs kõgõ kimmämb sõnaõigus,» ütel tä. «Hääd variantsi kah’os ei olõ: sotsiaalteenüsse ja tõsõ teenüsse läävä nigunii haldusreformiga maal kehvembäs. Seo reformi kitmine om nigu ristiusu tuuminõ 13. saandil. Kavvõ külä rahvas iks kaotas. Veriora vald om põrõhõla maakunnan tõsõ kotussõ pääl sotsiaalteenüssidega. Massami kooli- ja perretoetust, naksimi ka ettevõttõ alostamisõ toetust masma.»
Haani vallavanõmb Gotmansi Juri ütel’, et näide vald uut kah edimält kõik ettepanõgi är. «Sis olõssi õigõ panda kõik variantsi paprõ pääle, mano plussi ja miinusõ,» ütel tä. «Päält tuud olõssi õigõ nuu variantsi vallarahvalõ vällä pakku ja inemiisi arvamist küssü. Ku inemiisi arvamine om teedä, sis nakanu vallavolikogo otsustama.»
«Vana-Võrumaa valla mõtõ om väega vahtsõnõ. Mi ei olõ inne niimuudu mõtõlnu, a kõlas muiduki uhkõlt,» ütel’ Taheva vallavanõmb Rongenbaumi Monika. «Meil om olõman vana köüdüs – aolugu ja kultuur. Kaalumi taad ettepanõkit nigu tuud säitsme maavalla ettepanõkit, mille olõmi joba saanu.»
«Hää mõtõ, Vana-Võromaa identiteet om tävveste olõman,» märgot’ Riigikogo maaelokommisjoni juht Padari Ivari. «Nigu egä värski mõtõ, taht tuu aigu ja märgotamist. Kinä, ku tuust asja saanu.»
Padari Ivari hinnas’, et ku Vana-Võromaa olnu üts umavalitsus, touganu tuu kimmähe takast Vana-Võromaa regionaalarõngu programmi luumist, midä mi kandin joba aastit riigi käest oodõtas. Setomaal jaga sääne programm ettevõtjilõ tukõ aastast 1997. | | | | | | Vanal Võromaal omma:
Põlva maakunnast Kanepi, Põlva, Laheda, Räpinä, Veriora, Orava,Valgjärve, Kõllõstõ ja Mooste vald, Võro maakunnast Mõnistõ, Antsla, Urvastõ, Sõmmõrpalo, Lasva, Vahtsõliina, Haani, Rõugõ, Varstu, Misso ja Võro vald ja Võro liin, Valga maakunnast Taheva, Karula ja Tõlliste vald, Tarto maakunnast Meeksi vald. |
|
Pääleht
