Nummõr' 77
Lehekuu 24. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Sünnütäjä saava plaadi
  •  
  • Tulõ keriguplatsi laat
  •  
  • Tuhalaotaja vajju kõtuni mua sisse.
  •  
  • «Mino Võromaa» jutu pandas raamatuhe
  • Elo
     
  • Vidinä haost ja haan'ast
  •  
  • Laande Alli: mulgi om’ ka sääntse tugeva nagu võrukese!
  • Märgotus
     
  • Uma Leht ku uma leht
  •  
  • Umma Lehte lugõ üle 32 000 inemise
  • Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Sünnütäjä saava plaadi
     
    Allasõ Tiia
    tiiaallas@hot.ee
       
     «Kimmäle kullõmi,» ütel' minevä nädäli esäs saanu Langa Jaan (18) Põlva haigõmaja sünnütüsosakonnan kingitü võrokiilside hällülaulõga lasõrtsõõri kotsilõ. Võro Instituut' jagi Võro ja Põlva haigõmajjulõ lakja lasõrtsõõri, noid kingitäs 1400 sündünü latsi vanõmbilõ.

    Langa Sirjel (19) ja Jaanil sündü 18. lehekuu pääväl Põlvan lats'kõnõ.
    Ütenkuun lats'kõsõ ilma avitanu Langa Sirje ja Jaan lubasi tütrekesele laulma naada. «Kõik' om häste lännü,» ütlivä nä 3090 g kaalnu tütrekese ilmalõtulõgi kotsilõ. Nimme täl viil ei olõ, a tuu saa kimmäle uma ja lihtsä olõma.
       
    Vagivahtsil vanõmbil om latsõlõ veidükene iks plaanin laulma naada. «Vas't mõos häste ja arõndas muusikalist kuuldmist,» ütel' Veriora kandist peri esä.

    Timä sõnno perrä kõnõldas kodokandin iks võro kiilt. Kesk-Eestist peri imä Sirje ütel', et tä saa Võromaa keelest arvu, kukki veidü rassõ om. Parhilla eläse noorõ Põlvan.

    Põlva ämmäimänd Jõksi Viie ütel', et sääntsiid kingitüisi jaka olõ-i joht tülükäs. Siiämaani oll' meelehääs anda mähkmit ja perreaokirjä.

    Plaadi projektijuhi Visseli Triinu teedä omma lasõrtsõõri tahtnu ka säändse inemise, kiä ei olõ Võromaalt peri. «Pall'o Tarto-sõbra tahtva näüdätä ummilõ latsilõ, määne tõistmuudu kiil' om Eestin olõman,» nimmas' Triin. Timä uma 2,7-aastadsõlõ tütrele omma kõgõ inämb miilt müüdä säändse jutustava (luuga) laulu nigu näütes «Maamiis' võtsõ naasõ».

    Triinu meelest olõ ei laulõ man sukugi kõgõ tähtsämp võro keele op'minõ. Tähtsä om tuu, et latsõ saava vaihõpääl nigu är võetu vai meelest lastu laulu tagasi. Niisamatõ laulu perrä Võromaa ello, mõtlõmist, luudust ni aoluku tundma saia. Kiil' jääs tuust esi külge.

    Plaadi «Laulami latsilõ – laulami latsiga» pääl om 27 umakeelist luku. Om hällü- ja kar'ussõlaulõ, upatamiisi (mängitüslaulõ), a ka ütlemiisi ja kats' autorilaulu.
     
    Harju Ülle pilt ja jutt
     
    18. lehekuu pääväl näüdäti Võro Muusigakoolin vahtsõt lasõr'tsõõri «Laulami latsilõ, laulami latsiga». Kaema-kullõma tull' üle 20 latsõ üten vanõmbidõga. Pildi pääl laulva latsilaulõ muusigakooli päälik Roose Celia (hääd kätt) üten Aarti Karl Gustavi, Eichenbaumi Andrese ja Külliga.

     
       
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Umma laulu om vaia!
     
    Perämädsel aol om mitmõn kotussõn, tuusiän latsiaidun silmä-kõrva jäänü ands'ak ja hiidütäv asi – täüskasunu viisi-i latsiga kõnõlda, kõva inglüsekiilne muusiga pandas makki mäng'mä ja latsõkõsõ sis karglõsõ tuu perrä.

    Tiiä-i kas sis latsiaiakasvataja arvasõ, et ku latsõ määntsegi vällämaa tümpsü perrä hüppäse, sis om tuu umbõlõ äge asi ja latsilõ meele perrä? Kõva «klop'misõ» man panõ-i latsiaiakasvataja tähelegi, ku latsõlõ tulõ imä perrä ja lats' sosistas tälle kõrva: «Mul pää valutas!» Säänest asja om juhtunu tansaman mi Võromaal!

    Tõnõ asi, miä hiidütäs, om sääne ands'akus, midä kutsutas playbackshows: latsõ pandva hindäle vällämaa staarõ muudu rõivilõ, plaat' pandas mäng'mä ja mi latsõ ahv'va sis vällämaa lauljidõ liigutuisi perrä. Tuu as'aga käüdäs esinemän ja võistlõman kah, säänest värki näüdätäs es'ki telekan. Üten telesaatõn kitt' üts' Võromaa koolioppaja ja huvitegevüse juht': «Nii hää, ma esi ei piä midägi tegemä, latsõ tegevä kõik' är!»

    Tuu pääle täüskasunu aga mõtlõgi-õi, et ku nä niimuudu hindä mugavusõlõ perrä andva ja viisi-i latsilõ ummi laulõ ja mänge opada, sis lõikasõ nä katski neo juurõkõsõ, millega latsõ mi maa ja kultuuri külen omma.

    Tuu olõ-i õigõ, et latsõ esi tahtva õnnõ tümpsümuusikat kullõlda. Täüskasunu arvasõ niimuudu ja ku nä latsilõ muud võimalust ei anna, telekas press' umalt puult ka viil pääle, ja sis nakkasõgi latsõ tõtõst esi hinnäst vällämaidsõ massikultuuri perrä sääd'mä: kullõsõ tümpsü, söövä hamburgerit ja kardohkakrõpsõ, tahtva vällä nätä nigu Britney Spears vai Ruslana jne.

    A ku vähägi võimalust andas, laulva mi latsõ väega hää meelega Võromaa rahvalaulõ ja mäng'vä rahvamängõ. Tuud sai nätä kasvai tuulsamal vahtsõ lasõrtsõõri «Laulami latsilõ, laulami latsiga» näütämisel Võro muusigakoolin. Platsi tull' üle 20 latsõ ummi vanõmbidõga ja kiäki es vingu, et laulu, midä laulõti, vai mängu, midä latsiga mängiti, olõssi «jama» olnu. Vastapite, latsi näon oll' selge rõõm ja mängulust'.

    Andkõ ummilõ latsilõ-latsõlatsilõ võimalust tuud rõõmu tunda! Hoitkõ ummi latsi, kõnõlgõ ja laulkõ näidega!
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Mis tsiga otsast är võtt, tuud ei panõ inämb kuningas otsa!

    Ritari Tiiu pand Rõugõ vanasõnaga paika ristipuiõ ragomisõ Rosmal.

     
     Uma Lehe sõbõr!