Nummõr' 342
Süküskuu 1. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Võro riigigümnaasium nakkas vungiga pääle
  • Uudissõ
     
  • Korstnapühkjil omma käe tüüd täü
  •  
  • Lõõdsasuvi lõppi katõ suurõ pidoga
  •  
  • Võromaa Tori hobõsõ olli võiduka
  • Märgotus
     
  • Ku tahati hindä muru pääl tsirkõ nätä, sõs pidäge eläjit!
  •  
  • Kirä
  • Haridus
     
  • Uma keele oppust man
  •  
  • Nuur matemaatigaoppaja taht tüüd tetä Võromaal
  •  
  • Käisi Johannes – luudusõ- ja kodolähküdse oppusõ luuja-vidäjä
  •  
  • Hurda lelläpoig tekk’ edimädse võro keele aabidsa
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Võro gümnaasiumi direktri Kurvitsa Karmo kooli kinän sisehoovin.
    Harju Ülle pilt
     
    Võro riigigümnaasium nakkas vungiga pääle
     
    Harju Ülle

    Võro vahtsõn riigigümnaasiumin saa oppi Eesti kõgõ muudsamban luudusklassin, pruuvi ülikooli muudu opmiskõrda ja naada ettevõtjas.

    «Tulli üles hummogu kell neli,» tunnist’ gümnaasiumi direktri minevä nädäli lõpun, ku koolin käve kipõ müübli pakist vällävõtminõ ja ülessäädmine. «Ütsjago säädmist jääs süküskuu sisse kah, a kooliga saami pääle naada.»

    «Pall’o inemise omma Võro gümnaasiumi luumisõ sisse uma hinge pandnu,» kitt’ Kurvits, kelle jutu perrä om kuul saanu tüüle hää oppaja ja tõsõ koolitüütäjä.

    Koolin nakkas opma 244 nuurt, noist 96 kümnendän, kas reaal-, humanitaar- vai luudusklassin. Tsipa üle poolõ omma Võro liinast, tõsõ maakunnast ja mõnõ ka vällästpuult.

    Kurvitsa Karmo ütel’, et vasta võeti poolõ klassi jago inämb nuuri ku mineväaasta Kreutzwaldi gümnaasiumi 10. klassi. «Huvi opma tulla oll’ suur, ussõ taadõ jäi viil 30–40 nuurt,» ütel’ tä.

    Suurmehe hõng hel’os kooli kotsil

    Gümnaasium om kunagidsõ Võro oppajidõ seminäri majan, midä Eesti riigi edimädsel aol vidi koolioppusõ vahtsõndaja Käisi Johannes. Käisi vaimu võtt direktri vahtsõhe kuuli üten. «Kuna mi olõmi kah vahtsõndamisõ-miilse, sis tunnõ, et käümi Käisiga käsikäen,» märgot’ tä.

    Miä om no koolin tõistmuudu ku vanan Kreutzwaldi gümnaasiumin: tunni omma 75 minotit pikä, om kolm opmisõperioodi, valikainidõ nätäl jne.

    Ku 12 huvilist kokko saa, sis om tervishoiu kõrgkuul valmis tulõma meditsiinioppust ja Võromaa kutsõhariduskeskus kokandusõ-oppust andma. Vällä om pakutu väega esimuudu ainit: fotograafia, aokirändüs, hispaania kiil... Kupõrjanovist lupa tulla riigikaitsõoppaja ja Võro instituut pakk vällä võrokõsõs olõmisõ oppust.

    Kurvitsa Karmo om joba kokko putnu arvamisõga, et pingutagu Võro pall’o taht, iks saa Tartost vai Tal’nast parõmba haridusõ.

    Nii läts’ minevaastaidsist Võro maakunna põhikoolilõpõtajist maakunnast vällä gümnaasiummi opma 51 ja ülemineva aasta eski 66 opilast (timahavanõ sais saa selges rehekuus).

    «Ands’ak om tuu, et sääne mõttõviis om suuril inemiisil, mitte latsil,» ütel’ Kurvitsa Karmo. «Latsõ nakkasõ mõtlõma suuri inemiisi perrä. Looda, et ku opilasõ nakkasõ kõnõlõma, ku vahva kuul meil om, sis ka suurõ muutva umma arvamist.»

    Uma nägo kujonõs

    «Kooli nägo om lämmi ja vallalinõ, vahtsõmiilne, a saman omma meil kimmä põhimõttõ,» ütel’ Kurvitsa Karmo. «Valmistami edesi opma minekis ja opilasõ saava pall’o esi valli.»

    Kooli ummamuudu olõminõ tulõ inemiisist. «Võromaa inemise, nii opilasõ ku oppaja, omma iks pall’o tõistmuudu ku Tarton vai Tal’nan,» märgot’ direktri. «Võrokõsõ omma lämmä süämega, vastatulõligu ja vallalidsõ meelega, saman krutskit täüs – sakõst mõista-i uutagi, midä tegevä vai arvasõ. Võrokõisist om rassõ arru saia: nä mõtlõsõ ummamuudu.»

    Tarto opilasõ omma hindätiidlikumba, ei rehkendä tõisiga nii pall’o ku võrokõsõ. «Võro opilasõ mõtlõsõ ummi kaaslaisi pääle inämb,» om Kurvitsa Karmolõ silmä jäänü. «Lähkül olõminõ, avvustaminõ ja huvitundminõ tulõva kotost. Võro liin om iks kunnalump – kõik omma umavaihõl köüdedü.»

    No tuud luut direktri külh, et Võro opilasõ omma sama ettevõtligu ku Tarto Miina Härma gümnaasiumi uma, kelle firma tege puust Woochi kelli, midä kand ka Eesti pääministri.

    Euruupa raha abiga saava Võro gümnaasiumi 11. klassi opilasõ kats aastat jutti firmategemist pruuvi. Midä tetä ja müvvä, tuud otsustasõ opilasõ. «Ooda huviga, midä Võro opilasõ sutva,» ütel’ Kurvits. «Ettevõtja saava hinnäst appi pakku juhendajas.»

    Uma kooli tunnõt plaan Kurvitsa Karmo luvva ka tuuga, et saina pääle tulõ maakaart, kon omma täpi noidõ kotussidõ pääl, kost opilasõ peri omma.

    Elokotust om rassõ saia

    Võro gümnaasium mass kinni üte jao kavvõmbast tulnu opilasõ elämise kulust. No portaalin Kv.ee pakutas õnnõ ütsikit vähämbit üürikortinit (hinnaga 120–160 eurot kuun pluss massu). Kortõriumanigu otsva üüriliidsi ka Facebooki abiga ja om trehvänü, et kortõril om kõrraga 40 tahtjat.

    Ellä saa Väimälän Võromaa kutsõhariduskeskusõ ühikan (sõit mastas kinni) ja koolisüüki saa kah ilma iist.
     
    Mille valisit opmisõs Võro gümnaasiumi?
     
    10. klassi opilanõ Leesalu Mirjam: «Kuul om kodo lähkül, ei tulõ lisakulutuisi. Ma usu tuud kah, et saa koolist hää haridusõ – kõik om koolin vahtsõnõ ja tipptasemel. Seost saa hää kuul!»

    10. klassi opilanõ Kadaja Kaari: «Mullõ miildus kah tuu, et saa oppi kodo lähkül. Olõ veidükese herevällä: kõik om koolin vahtsõnõ, ma ei olõ koolimajja viil seest nännüki. Ooda kooli päälenakkamist suurõ huviga.»
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin