| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Silt «Saarniite jalakas» tulõ vällä vaihta – õigõ olnu «Saarniite künnäpuu».
Harju Ülle pilt | | | | Luuduskaitsõkuu üllätüs | | | | Eesti kõgõ jämmämb jallai om hoobis künnäpuu | | | Harju Ülle
«Omgi künnäpuu!» tunnist’ puutundja, aokirä Eesti Luudus päätoimõndaja Kukõ Toomas, ku sai pildi Eesti kõgõ jämmämbäs jalajas peetü puu noorõst viläpundist.
Tuu tähendäs, et Vahtsõliina kihlkunnan Saartõ (vanast Saarniite) külän kasus Eesti kõgõ jämmämb künnäpuu. Puu ümbremõõdus rõnna korgusõlt om 666 cm. No piät luudusõmehe teedüskokko parandusõ tegemä ja vahtsõ sildi vällä pandma: Saarniite künnäpuu.
Värski vili omgi tuu, mille perrä jalajal ja künnäpuul kimmäst vaiht saa tetä. «Künnäpuu noorõ vilä omma raolidsõ ja päält ripsmidõga, jalajal raagõ olõ-i ja vili om pal’as,» selet’ Kukõ Toomas.
Tä ütel’, et lehti perrä saa kah vaiht tetä: jalaja lehe omma kahrõ ja külgroodsu hargnõsõ inne lehe veereni jõudmist katõs – «jalajal omma jala». Künnäpuu leht om päält pehme ja sille, lehel või haronõda õnnõ mõni ütsik külgruuds.
No mõnikõrd pett puu lehtiga är ja omma olõman eski hübriidi – puul ütte ja puul tõist.
Et jallai oll’ 2011. aasta puu, käve luudusõmiis Relve Hendrik tuudaigu jämmämbit jalajit üle mõõtman. Tull’ vällä, et mitmõ jalaja olliki hoobis künnäpuu («Eesti jämedaimad jalakad ja künnapuud», Eesti Loodus 12.2011).
Et Relve Hendrik es trehvä Saarniite puu häitsemist nägemä, es jää timä hing rahulõ ja tä pallõl’ puu üle kaia.
Kävemi üten luudusõtundja Kalla Urmassõga puu man suvõ lõpupoolõ ja saimi üten võtta õnnõ vannu kuionuisi vilju. Noidõ perrä julgu-s luudusõmehe puud künnäpuus ümbre hinnada.
Külh saimi puu man vanaesä talon suvitava Vallingu Helve käest teedä viil üte künnäpuulõ näütävä as’a: sügüse läävä seo puu lehe häste värmilidses, mõnõ lehe tumõsinivereväs. Jalajal läävä lehe inämbjaolt kõllatsõs.
No sis om selge, et Saarniite külän kasuski künnäpuu. Künnäpuid om Eestin iks pühäs peetü. Saarniite künnäpuud olõ-i kiäki putnu, puu kasus ja aja ossõ, nigu taht.
Luudusõmiihile jäi väkev puu silmä 1998. aastagal. 1,3 miitre korgusõlt oll’ puu sis 633 cm jämme. 2003. aastagal võeti puu luuduskaitsõ ala. | | | | Saarniite künnäpuu vili.
Harju Ülle pilt | | | | Hariligu jalaja vili.
Pilt: Pallosoni Andres, http://pargipuud.weebly.com/ | | | Luudusõsõbra saava avita vahtsõt kasvoatlast tetä
Timahava keväjä ja suvõl naatas tegemä vahtsõt Eesti kasvõ leviguatlast. Atlasõ tegemise vidäjä Kukõ Toomas kuts luudusõsõpru appi atlasõ kaartõ tävvendämä.
Eelmine sääne kaardiraamat tetti kümme aastakka tagasi ja om joba vanas jäänü.
Kasvoatlast avitas tetä Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkunnainstituudi kasvotiidüse osakund. Löütü vahtsõ kasvo läävä ülikooli kasvokokko (herbaariummi).
Luudusõhuvilidsõ saava üten lüvvä niimuudu, et pandva löütü kasvo kotsilõ teedüsse luudusõkaemisõ teedüskokko:loodus.keskkonnainfo.ee/lva/.
Kasvõ leviguatlasõ tegemise kotsilõ saa teedüst mano Kukõ Toomassõ käest tomkukk@gmail.com. |
|
|
|
