| |  Pääleht |
| Rolli om pernaasõ Liivia preemiäkonti väärt: tä pästse Sambo (kural) soe hambidõ vaihõlt.
Harju Ülle pilt | | | | Pini pästse tõsõ pini soe hambidõ vaihõlt | | | Harju Ülle
2. hainakuu pääväl pästse teküs pini tõsõ pini soe hambist – Kanepi lähkül Jõksi külän tahtsõ susi pinni murda õkva Meieri talo moro pääl.
«Hummuku kümme inne viit kuulsõ, kuis vana pini nakas’ haukma,» selet’ talo peremiis Kalamehe Kalle. «Kai vällä: hall kogo tull’ pervest alla. Susi! Nakas’ juuskma ala lohko, vana pini oll’ paiu man. Susi nakas’ pinile külge minemä, a sis noorõmb pini pand’ prauht! soelõ külge! Susi linnas’ üle pää. Sis tull’ vahtsõst ala vanalõ pinile manu. Kolm kõrda käve. Ku naksi kõvõmbat hellü tegemä, naas’ är minemä.»
Kalle ütel’, et susi näkk’ vällä illos ja tukõv, pinnest suurõmb. Kümneaastanõ Sambo olõs olnu soelõ kimmäs saak: jala omma pinikesel haigõ, tsukruhaigus kah viil. A paar aastat noorõmb Rolli tekk’ soelõ tuulõ ala.
Kalle selet’, et Jõksi külän olõ-i sutt väega ammu nättü. «Kahr om külh käünü, kähripini käve hoovi pääl, suur repän pass kannu...» lugi pernaanõ Liivia ette. Tä pelgäs, et vast om soel lähkül pesä ja kutsiga: ümbretsõõri omma suurõ mõtsa.
«Jahimehe kah pelgäse ummi jahipinne peräst: susi võtt laika nigu kompvegi är, ku tulõ pojõlõ süvvä otsma,» oll’ murrõn jahimiis Vijardi Leo, kelle kodo om tõsõl puul Jõksi järve. «Mul om kats taksi, nakka kah pelgämä!»
Kanepi jahtkunna päälik Hinto Silver soovit’ pelgäjil pini üüses ruumi kinni panda. «Tiido külän vei susi poolõtõsõ aastaga kolm pinni är,» ütel’ tä. «Soejahini om aigu ja laskmisõ lupõ antas nii veidü, et tuu pääle saa-i külh luutma jäiä.» |
| Viirlaidi Väino (häädkätt) tõi oravilõ kokkoostu viis killo kikkasiini.
Säinasti Ene pilt. | | | | Seeneaig võtt huugu | | | Säinasti Ene
Seene tulõva timahava ildampa, no peräkõrd päält suuri vihmasatu omma seenekese hulgani uma nõna samblõ alt vällä ajanu. Marju om kah hulga.
Krabi kandi seenesõbõr Mürgü Marje hinnas’, et seeneaig om kuu ao võrra ildambas jäänü: muido sai edimädse pannitävve kikkasiini jo jaanipääväs.
«Ku siini om veidü, sõs tegevä korilasõ süäme täüs,» selet’ Marje. «Kakva kõik väiku seene ka är, et tuu raha iist uma õllõputõl kätte saia. Ja mullõ ei miildü säändse mõtsankäüjä, kiä pudistasõ kõik näpu vahelt maaha nigu muinasjutun Hans ja Grete – pudõli- ja paprõrada om takan.» Mar’akorjaja Marje ei olõ, a tälle om silmä jäänü, et kotussidõ om must’kit häste.
Abeli Laine Võro lähkült ütel’, et kikkasiini ollõv pall’o, õnnõ tan liina veeren korjatas kõik puhtas. Tä esi uut hoobis makõsiini, porovikkõ ja kitsõmamplit, et nuu purki panda.
«Seo aasta om mõts rikas ja and kõkkõ,» hinnas’ Laine. «Maaskit, must’kit, vabarnit, ka palokit pidi pall’o olõma.»
26. hainakuu pääväl Oravil seene- ja mar’aautot uutnu inemise olli siini iks peris kavva otsnu.
«Hummogu poolõ kuvvõ aigu lätsi egäväne kavvõlõ mõtsa, tunn aigu käve edesi-tagasi, midägi es saa,» kaivas’ egäpääväne mõtsankäüjä Sonnõ Aive. A kats pangitäüt mustikit oll’ täl päälelõunas iks käen. Nuu vähätse seene, miä tä sai, möi Aive viil inne massina mano jõudmist külä pääl maaha.
Viirlaidi Väino tõi kikkasiini kokkoostu viie kilo ümbre. Täl omma uma kotusõ jo aastakümnit tiidä. Egä päiv Väino mõtsa ei käü ja vahepääl müü seene parõmba hinnaga hoobis küläinemiisile.
Hind om alla lännü
Oravil kokkoostumassinat uutnu inemise kõnõli, et siini-marjo hinda tiiä-i inne, ku massin platsin – hind muutus egä päiv. Mõnikõrd tsipakõnõ nõsõs, a päämidselt iks satas.
Oravil oll’ kikkaseenehind edimält neli eurot, pühäpäävä (2.08.) kolm. Puhastamalda mustka iist masti edimält kats eurot kilo, pühäpääväl 1.35.
Võro liina siini ja marju kokkoostupunktist üteldi minevä riidi (31.07.), et timahava tuvvas siini veidü ja masti kilost 3.50. Puhastamalda mustika iist masti 1.30.
Võro turu pääl massõ minevä riidi seenekilo katsa euro ümbre, nätäl varramba oll’ olnu kümme eurot.
Mustkidega juhtu Oravil (26.07.) viil sääne lugu, et üts mar’atuuja es annaki ummi must’kit bussi pääle. Külä päält oll’ tulnu osta tahtja ja kaubõl’ veidü korõmba hinnaga mar’a hindäle.
Orava kokkoostjal Anul tuu vasta midägi olõ-s, tä kaaldsõ lahkõhe ka nuu mar’a är.
Anu ütel’, et om jo 19 aastat siini-marjo kokko ostnu. Timä sõit bussiga tsõõrõ pite ja miis ost kokko koton. Seene läävä edesi Ruutsi, kon näid viil lõigutas ja puhastõdas.
Tsiakadsu peräst piät ette kaema
Arvatas, et seenelise ja mar’akorjaja ommaki parhilla tsiakadsu mõtsast üten toonu.
Veterinaar- ja söögiammõt om süäme pääle pandnu, et kel koton tsiga vai kiä tsiafarmi tüüle käü, ärku timahava mõtsa minkugi.
Ku tsikoga kokkoputmist olõ-i, sis tohes iks mõtsa siini ja marjo otsma minnä. No maaeloministeeriüm karistas seeneliisi ja mar’aliisi, et sälän olnu rõiva ja jalavarjo tulõssi päält mõtsankäümist kimmähe är mõskõ. |
| Elo |
| | |
|
|
| ASi Ühinenud Farmid Annekülä ja Varstu lauda juht Nõmmõ Indrek om võtnu tsihis kriis üle ellä.
Harju Ülle pilt | | | | Mi kandi piimätuutja pidävä vasta | | | Harju Ülle
«Võrokõnõ om sääne vindsõ ja anna-i alla,» põhjõndas Põlvamaa põllumiihi liidu juht Sepä Karin tuud, mille Vana Võromaa piimätuutja püüdvä iks vasta pitä ja nakka-i lehmi är lihakombinaati saatma.
Minevä nädäli (29.01.) kirot’ Eesti Päevalehe Ärileht, et 25 suurõmbat sorti Eesti piimätuutjat omma otsustanu uma äri kinni panda. Noist kõgõ suurõmb, AS Perevara Jõgõva kandin müü maaha päält tuhandõ lehmä ja lask valla 75 inemist. Vana Võromaa suurõmba piimätuutja nii kipõlt alla ei anna.
«No mi kandin om õnnõ mõni väiku lehmäpidäjä pensi pääle lännü,» tiid Sepä Karin. «Mi kandin om ka pall’o mahetuutjit, mahetoetus, keskkunna- ja piimä eritoetus om parhilla viil tulõmada, eks nuu oodõtas är ja keväjä om nätä, mis edesi saa.»
Ka Võro maakunna talopidäjide liidu juht Rosenbergi Ivar olõ-i kuulnu, et mõni piimätuutja peris küllüle olõsi sadanu. Tä märk, et hädän omma liiga optimistligu äriplaaniga ja üle investiirnü tuutja.
«Püvvämi ello jäiä ja umanik om samma miilt,» kõnõl’ ASi Ühinenud Farmid Annekülä (Annemõisa) ja Varstu lauda juht Nõmmõ Indrek. «Eläjile om süüt laon olõman ja inemiisile massami palga vällä. Toodami põra muidoki kahjumit, a luutus koolõs viimätsenä.»
Indrekul om hää miil, et ettevõtõ olõ-i üle investiirnü. No saiva valmis söödähoidla ja õhvakõisi laut, nuu tetti hääl aol kor’atust rahast, mitte pangalainu iist. No kaalutas väiku lainu võtmist, et rassõt aigu parõmbalõ üle ellä.
Katõ lauda pääle kokko om 800 lehmä ja tüüd tege 35 inemist. Annemõisast lätt piim Leetu ja Varstust Valio Võro juustutehassõlõ.
«20 aasta joosul olõ-i nii rassõt aigu olnu, a ärlõpõtamisõ mõtõt olõ-i külh päähä tulnu,» selet’ Kanepi kihlkunna Kruutusõ talomiis, Krootuse Agro juht Tammeoro Ülo. «Meil om vahtsõnõ laut ja tahami siin kandin edesi ellä, tulõ iks vasta pitä. Seo aasta tulõ muidoki väega rassõ: kõnõldas Hiina ja Jaapani turust, a kuna nuu viil vallalõ läävä.»
Krootuse Agrol om 420 piimälehmä ümbre, piim lätt läbi TÜ Laeva Piim Lätti.
«Olõmi noorõ mehe ja investeeringu omma tettü, är lõpõta külh ei plaani,» ütles Väimelä POÜ juht Pihu Toomas. «Eläjil om süük olõman, a ku pangalõ massami ja inemiisile palga vällä, sis omgi raha otsan. Õnnõs ei piä mi kvooditrahvi masma.»
Pihu ütles, et om joba panga käest massupuhkust küsünü, a pank olõ-i viil vastanu.
Väimelä POÜ lautun om 650 piimälehmä, üten noorõ kar’aga om 40 inemisel kammanda 1200 eläjäpääd. Piim lätt Valio Võro juustutehassõlõ.
«Suurtüüstüsele om parhilla patt piimä müvvä,» märk Nopri Talomeieri päälik Niilo Tiit. «2014 läts’ piimä hinnast maaha päält kolmandiku. Ku inne oll’ piimätuutja kasu 10–15% ümbre, sis om selge, et parhilla juusk selge kah’o.»
Ku aasta tagasi massõ piimäliitri 40 sendi ümbre, sis parhilla 18–25,5. Liitri piimä tuutmisõ umahind om 28–30 sendi man.
Selle pandki Niilo mugu inämb rõhku uma söögikraami tuutmisõ pääle.
Ku inne läts’ 200 lehmä piimäst puul uma kraami tegemises ja tõnõ puul müüki, sis no püüd tä umma puult suurõnda, esieränis juustutegemist.
«Kõik, mis mi teemi, lätt Eesti turu pääle, uma riigi kraami ostmisõga saa inemine tukõ Eesti piimändüse jakkumist,» ütles tä.
Juustutegemisest märgotas ka OÜ Lõunapiim, miä tekk’ üleminevä nädäli Mõnistõn vallalõ edimädse mahepiimä robotlauda ja võtt järgmädses plaani juustukua ehitämise. | | | Piimätuutmisõ omma lõpõtanu mõnõ väiku talo
Piimätuutmisõ lõpõtanu (pääle 1.04.2014)
Võro mk 2 (29 ja 23 lehmä)
Põlva mk 0
Valga mk 1 (19 lehmä)
Ei tarni parhilla piimä, a kvuut om alalõ (29.01.2015)
Võro mk – 2
Põlva mk – 1
Valga mk – 1
Kvoodiumanikkõ ja lehmi 29.01.2015
Võro mk – 55 (3451 lehmä)
Põlva mk – 44 (6464 lehmä)
Valga mk – 37 (4130 lehmä)
Läte: PRIA |
|
|
|
