| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Määne om Eesti aastaga tsirk – viu? | | | Eesti aastaga tsirgus valitust viust kõnõlõs Räpinä luudusõmiis Lepiski Arvi:
Viud om meil kolm liiki. Kõgõ harilikumb om hiireviu (vihmaviu – UL), toda omma pall’o nännüvä. Kas ärä kah tundva? Mitmõ inemise jaos – kull om kull.
Veidemb om hüürläseviud. Talvõl, a ka keväjä ja sügüse rändämise aigo või trehvädä karvasjalg-viud, tuud kutsutas ka talivius. Tuu om põh’amaa tsirk, siiä tulõ tä talvõl, ku sääl söögiga kitsas om.
Tõsõ viu tegevä pessä Eestih, a talvõs rändäse lõuna poolõ.
Hiireviud om Eestih nii 7000, hüürläseviud 800–900. Talvõviud panta-i mõni aasta ülepää tähele. Mõnikõrd või olla mõnikümmend, a ka mõnisada.
Vahetegemises piät iks mitmit asjo tiidmä: sulgi värvi, määne siiva alomanõ puul om… Talvõviul om sääl tummõmb laik nigu pannkuuk. Hüürläseviu om hellemb. Hiireviu om näist kõgõ hürskemb ja tummõmb. Ku sääne tummõmb ja mitte väega suur tsirk lindas, suurõ laja siiva ommava ja suht lühkene hand, sis võit arvada, et tuu om hiireviu.
Tõisil omma päämidses söögis hiire, nigu nimestki arvada võit. Hüürläseviu nimi ütles, et hüürläse- ja kimalasõpesäh om timä meelüssüük. Ku tä pesä vällä peil, sis lask tä hinnäst maa pääle, kraap pesä vallalõ ja sis muidoki sööse säält, midä süvvä om.
Muidoki sööse tä väega hää meelega ka mett. Ku tä saasi mesitarro, külh tä võtasi ka miikärge.
Ku muud võtta ei olõ, süü tä küländ kinäste ka kunna ja putukit: inemine süü kah näläga suidsuvorsti ärä!
Viu tegevä pesä mõtsa, a mitte väega sügävähe. Süvvä otsma käävä lakõ maa pääle. | | | | Hiireviu (vihmaviu).
Začeki Sveni pilt |
|
|
|
