Nummõr' 326
Vahtsõaastakuu 20. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Kats oodõtut raamatut
  • Uudissõ
     
  • Võrolt nõssi lindu ummamuudu kunstnik
  •  
  • Aasta kaitsõliitlanõ om võrokõnõ Kiisa Tiia
  •  
  • Tunnustõdi umakultuuritegijit
  •  
  • Põlva om lõõdsapääliin!
  • Märgotus
     
  • Lina Kalmer: hää ettevõtja näge suurt pilti
  •  
  • Mu vanaesä ja mets’okõsõ
  •  
  • Määne om Eesti aastaga tsirk – viu?
  • Elo
     
  • Luudusõusku Antsla pildimiis
  •  
  • 60 aastakka kuun: Võõpso paar om nigu sukk ja saabas
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Mu vanaesä ja mets’okõsõ
     
    Kurõ Hilja

    Vanaesä oll’ suuri habõnidõga vana läsk miis. Vanaimä oll’ jo inne mu sündümist ar koolnu. Ku ma õkva pääle sõta (1945) kuuli lätsi ja mu uma esä ku rahvavainlanõ kodo aknõ ala maaha lasti, jäigi vanaesä mu imäle, mullõ ja noorõmbalõ velele abist ja toest.

    Vanaesä, Kiisigu Mihhal Väiko-Nedsäjä küläst, oll’ tuu ao kotsilõ üts veiga tark miis, olkõgi õt tä kooliharidust es olõ saanu. Kõkkõ tä mõistsõ ja kõik aig tekk’. Kül kudi korvõ, kül keerot’ kaplu, kül höörät’ umast vahast kündlit, kül tekk’ üle külä kõgõ ilosampi tsuugõ…

    A kõgõ meeleperätsemp suvinõ tüü oll’ täl umah mehidseaiah. Meil oll’ hüä suur mehidseaid. Mehidsepakkõ oll’ üle kümne kõvastõ.

    Nuu es olõ taro, a õks paku: vanaaolidsõ höörigu jämme palgijupi, mis olliva seest tühäst kraabidu.

    Iihpuul olliva säändse lavvajupi. Noid sai iist är võtta ja säält pilokõisist saiva mehilädse sisse-vällä kävvü. Säältkaudu käve ka miivõtminõ ja sülemide pakku laskminõ.

    Sääl mehidseaiah oll’ vanaesäl ka uma mehidseait, koh tä hoit’ umma päävõrku, mii ja sülemide võtmisõ asjo. Suvõl vanaesä magasigi umah aidah.

    Ja kuis sis hoiti mehidsekeisi! Meil läts’ õkva külävahetii müüdä, koh õks sõidõti hobõsidõga. Ja õt tolmu aida ei päsesi, sis oll’ tiiviirt pite sääne korgõ ja paks aid tettü, kost läbigi es näe.

    Ümbre aia oll’ õks ka egäsugumaidsi puid ja puhmõ istutõdu, õt sülemil olõsi kotusõ, kohe kahha lüvvä. Vanaesä eis istõgi aiah kergokõsõ pääl, kõrval oll’ viipang, koh viht seeh. Tuu oll’ tuuperäst, õt õigõl aol sülemät viiga hämmäst pritsi, sis saa-i tä korgõhe ja kavvõndõhe ar linnada.

    Ma eis olli ka vahel vanaesäl abih õdagidõ sülemät pakku laskmah ja olõ esiki üte sülemä uibo harrõ vaihõlt ar vakka riibnu. Vanaesä jal alt opas’.

    Murõhtõdi õks ka tuuperäst, õt mehiläisil olõsi, kost kor’ada. Ilmast ilma olliva uma põllu pääle tatrigu ja ristikhaina külbedü. Ja nuu põllu olliva kõik häitsemise aigu suminat täüs. A ku palo pääl kanarik häitsemä läts’, sis oll’ ka säält suur korjaminõ.

    Miivõtminõ oll’ alasi õks paasapääväst (19. põimukuud). Sis oll’ ka Verskah suur kerigupühä ja kerkohe viidigi suur kausitäüs kärgiga mett pühitsemise ja jagamisõ jaost.

    Pall’o inemiisi käve kavvõst mett roho tarbist ostmah ja vahha möimi Petseri kloostrihe kündlide tegemise jaost.

    Vot sis oll’gi aig, kõik luudusõh oll’ puhas ja mehidsekeisil ka hüä umma tüüd tetä. Olõ-s tuulaigu ka mändsitki kunstkärgi õga tsukru andmist. Ja vanaesä tiidse ka häste, ku pall’o mett oll’ vaia perrele talvõst jättä. Talvõst katõti õks mehidsepakk lämmähe kinni. Katusõ ala säeti säändse pikist olgist tettü mattõ muudu as’a ja noid mähiti ka ümbre paku.

    Kõik oll’ niikavva häste, ku kolhoosi tulli. Sis tulti ja panti mi mehidsepakukõsõ autidõ pääle ja viidi minemä. Ja sis ma näi tõist kõrda, ku mu vanaesä ikk’, ku tä tühäh aiah kergokõsõ pääl istsõ. Nii hallõ oll’ ummi mets’okõisi.
     
    Platsi Liiso tsehkendüs
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin