| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Lina Kalmer.
Harju Ülle pilt | | | | Lina Kalmer: hää ettevõtja näge suurt pilti | | | «Ettevõtja and piät iks sünnüst pääle üten olõma,» löüd Lina Kalmer (42), kelle pää käänd Kanepin tegosat kaibmisettevõtõt OÜ Saaretu.
Kuis olõt uma ettevõttõ käümä saanu?
Olli Põlva Piimän ladudõ juhataja. Aastal 2000 mõtli, et tulõssi iks hindäle rahha tiini, mitte tõisilõ.
Lihtsä oll’ tetä tuudaigu – olli Lõuna-Eestin edimäne, mugu anna tuld! Ostsõ liisingu pääle edimädse massina – väiku kopa. Sis tull tõnõ väiku kopp ja jupp aigu olli abis ka aoluulidsõ Vinne massina: Jumz tsõõrõ pääl ja Belarus, millele käve kettekskavaator taadõ.
A tuu aig sai läbi, selle et näit jo, et sändse massina kuun ei püsü. Naksi vällä korjama egäst kaubamärgist kõgõ parõmbit massinit. Nigu massinatuutjil om: ütte massinagruppi tegevä nä väega häste, a tõist mitte.
Hää väiku kopa tulõva Neusoni tehassõst Austriast – Euruupa tipp! JCB tehas Inglüsmaal tege väega häid laadurekskavaatorit. A suuri roomikit tetä ei mõista. Kõgõ parõmba hinna-kvaliteedi vaihõkõrraga omma hoobis Lõuna-Korea massinatuutja: Doosan ja prõlla kõnõlõ läbi ka Hyundai miihiga.
Mille perrä massinit valit?
Üts tähtsä asi om vastapidämine, a tõnõ – kütüsekulu. Olõ võtnu rendimassinit, Komatsu ummi näütüses. Ku nuu võtva 25 liitrit tunnin, sis samaväärne Korea uma võtt 12. Üte kuu, 176 tüütunniga kulus 2112 liitrit veidemb, korruta euroga, kats tuhat eurot võitu – nii lihtsä seo omgi!
Kas tüüd jakkus?
Talv om rahulik aig. Järvekeisi ja lumbikõisi iks teemi, a kaablikaibminõ lätt talvõl pall’o kallis. Talvõl mehe puhkasõ ütstõsõ ala ja remondimi massinit, mis suvõ joosul jo lagonõsõ: vaia vaheta kihvõ, rullikit ja roomikit.
Teil om umaette meediätäht tuu ujuvkopp.
Tuu om jah Eestin ainukõnõ: tuud saa pruuki küländ esierälidse tüü jaos. Üten alussõga mass 370 000 euro ümbre.
Ku võitsõ hankõ Vagula ja Tamula järve vahelidsõ kanali puhastamisõs (2011), olli fakti iin, et piä tuu lihtsäle är ostma. Luutsõ, et tüüd tulõ mano ja tull’gi. Investeering om joba ammu är tasonu.
Mis om hää äri võti?
Edimält piät esi kõvastõ rabõlõma. Piät löüdmä kundõ ja pakma hääd teenüst. Kats lihtsät asja, a püvvä sa häste tetä! No om tõisil kah massinit pall’o ja konkureerimi suuri riigihankidõ pääl, a iks om päämine, et kundõ jääsi rahulõ.
Määne piät hää ettevõttõ juht olõma?
Mullõ kõrrast inämb paistus, et tuu and piät sündümisest pääle üten olõma. Kõrraldaminõ ja suurõ pildi nägemine om tähtsä.
Kas Kanepi passis ettevõttõ keskusõs?
Kost sa väke juhatat, olõ-i tähtsä. Massinajuhtõ om Kanepist kolm, tõsõ omma muialt ümbretsõõri, üts eski Valga maakunnast.
Kas häid miihi om rassõ saia?
Ei olõ, ainukõnõ asi om, et esi piät vällä oppama. Suurõmb jago es olõ inne eski koppa puttu saanu. Mul om garaaþõ takan sääne opmisplats kah: annat massina kätte ja tsihi ette – kaet sis, kellel kraav sirgõmb ja kipõmbalõ valmis saa.
A tuu ei näütä viil midägi! Üts mu parõmbit miihi eelektriehitüsen oll’ edimält kõgõ aigladsõmb ja kõgõ kõvõramba kraaviga! A miis läts’ nii häste vallalõ, et no vastast ei olõ.
Kuis häid miihi kinni hoiat?
Üts asi om palk ja et tuu olõssi õigõl aol vällä mastu. Tõnõ om miiskunnatunnõ: ütstõist piät hoitma.
2007 oll’ suur juuskminõ vällämaalõ, a pia kõik omma tagasi. Sis oll’ palgavahe väega suur, a no om palk 1000 siin, 1700–2000 Soomõn.
No Soomõ riigin jääs mehele rohkõmb kätte, meil massat pall’o riigile är. Ma arva, et jätku mi riik kah inemiisi palga rahulõ. Ku massuammõt om tüüle pantu ja kasumit om rassõ käkki, võissi iks massu võtta ettevõttõ tulu päält.
Midä esi kasumiga tiit?
Põhilinõ om iks investiirmine. Hindä jaos olõ väega veidü kulutanu.
Midä ettevõttõn esi tiit?
Hinnapakmisõ, lepingu, kokkuleppe, suurõmbidõ projektõ juhtminõ. Tüü om iks 24/7 – mõtõ liigus kõik aig. Vastutus om iks, ku joba 15 miist palgal.
Lihtsä om ärri tetä, a püvvä sa tuud hoita. Egäsugunõ laembas ajaminõ ei pruugi minnä häste. Ettevõtlust või võtta nigu juuskmist: nakkat rahulikult pääle ja läät uma tempoga lõpuni. Ku keskel pall’o suurõ spurdi tiit, satat kokko.
Midä arvat riigihankõ süstemist, et kõgõ odavamb pakja võit?
Ku määndsegi muu kõrra pääle minnä, nakkas suur taplõminõ ja vaidlõminõ. Odavamb hind piässi iks jäämä, no punktõ võissi saia külh tuu iist, ku varramba om hääd tüüd tettü.
Ma esi tii nii, et käü ilman ümbre silmä vallalõ ja kae, kuis saa ökonoomsõmbalt tetä.
Mõnõkümne aastaga om tüü uskmada pall’o kipõmbas lännü: vanastõ panti kilomiitret kaablit maa sisse kats nädälit, no läät üle nurmõ kuvvõ tunniga är. Liinan muidoki saa-i adraga tõmmada, hulga kaplu lätt purus.
Ti mehe püüdsevä viis aastat tagasi kütüsevarga kinni, kuis tuu hädäga prõlla om?
A mi panõmi paaki õnnõ päävä jago kütüst, õdagus jääs vargalõ mõni liitri. Parõmb, ku ei panõki lukku, muido lahkva luku är. A ku varga iks paagist üle kümne liitri ei saa, sis ei viisi nä inämb tulla, läävä sinnä, kost võtta om.
Mis plaanin om?
Keväjäs om Valgan plaanin kümme kilomeetrit valgustus-maakaabli pandmist, a tuu om mi jaos joba väiku tüü.
No hää, et nakkas Euruupa Liidu vahtsõnõ rahastusperiood pihta.
Maaparandusõga omgi jo prõlla tühi maa. Vahtsõ-Kuustõn lõpõtimi õkva, tõisil oll’ joba aasta tagasi ikulugu.
Mõtõ liigus naada Kanepin tuutmist arõndama. Mõttit om mitu ja selle tuust viil täpselt kõnõlda ei saa. Kaemi, midä tuu Suur Karu mi kõrval tege.
Kuimuudu Kanepin muido teküs olõt?
Kanepi segäkoorin laula ja vallavalitsusõlõ annami üte tõsõ mehega nõvvu. Tunnus, et tuust om kassu olnu: nii mõnigi vallalõ kah’olik otsus jääs tegemäldä.
Kodokant om iks uma. Olõ pia terve planeedi läbi käünü ja ku kodo tagasi tulõ, sis tunnõ, ku hää koton om, ku armsa omma uma mõtsa ja järve...
Kuis kodokandi ello parõmbas tetä?
No võti om iks tüükotussõ. Suurt tehast ei olõ mõtõt tetä, ku raudtiid vai sadamat ei olõ. Söögiettevõtlus om kimmäs asi. No proovitas Aasia turgu avasta, mine sa tiiä...
Küsse Harju Ülle |
|
|
|
