| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Joabi Janek tsiht pilti.
Joabi Anabeli pilt | | | | Luudusõusku Antsla pildimiis | | | Kuulmetsa Heli
«Pidil piät õks määnegi kiiks man olõma, et tä huvitav kaia olõs,» märgutas Antsla pildimiis Joabi Janek (44), kelle pilt udsu seen saisvast Tammõ-Lauri tammõst sai Maavalla kua pildivõistlusõl Vana Võromaa preemiä.
«Tuu pilt om tettü paar aastat tagasi,» seletäs Janek. «Oll’ sääne undsõnõ talvõhummuk ja ma tei niisama puiõst pilte. Sis mõtli, et Tammõ-Lauri tammõst piässi saama hää pildi. Sõitsõ sinnä ja teigi pildi valmis. Tuud puud om väega rassõ pildistä, kunstmaastikku om perädü pall’o: ümbre maja, elektritraadi ja muu sääne kraam, tsurkva kõgõ ilosa pildi är. A kuna udsu oll’ nii paks, sis es olõ seokõrd noid segäjit nätä.»
Janekilõ miildüski kõgõ rohkõmb luudust pildistä ja esieränis hummuku. Tä võtt aparaadi üten ja lätt mõtsa kaema, mis sääl nätä om. Mõtsan hulki om tälle miildünü joba latsõst pääle, a pilditegemine tull’ tä mano umbõs säidse aastat tagasi. Ku perrega sai Vormsilõ mintüs, sis ostsõ tä aparaadi üten, et mõni pilt kah tetä. Sääl pilte teten tull’gi täl tuu ärtundminõ.
«Ega ma kongi kavvõn pildistämän ei käü. Tansaman Antsla ümbre omma mu päämidse jahimaa,» seletäs miis ja vahis esi unistõn aknõst vällä. «Tan ma joba tiiä ette, kon midägi om ja kedä kongi nätä võit. Näütüses läät hummogu lakõ pääle, kon sa tiiät, et kitsõ käävä. Viskat sinnä pikäle ja oodat, kas tulõ kedägi. Mõnikõrd tulõ, a vahel oodat mitu tunni ja midägi ei juhtu.»
A sis lätt mehe kulm kortsu. «Varitsusõn ma eläjäpilte ei tii,» om täl uma põhimõtõ. «Tuu om põra väega muudsa, et istut var’un ja sis pallõsi, tan om teile karu ja tan susi. Tuu eläjide söögiga kohalõ meelütämine ei olõ õigõ.»
Et minnev aasta oll’ ijätsirgu-aasta, sis käve Janek noid tsirgukõisi esieränis hoolõga ots’man.
Arvamisõ pääle, et nuu tsirgu omma väega harva, lätt miis herevälle: «Noid om periselt pall’o ja egäl puul, a nätä saat näid harva. Helü perrä piät tsirkõ tundma, sis kuulõt joba kavvõst, kes kohal omma. Ijätsirgu omma tsill’ukõsõ ja lindasõ väega ruttu, nii et piät hoolõga pääle pas’ma.» Janekil läts’ ijätsirgu pildi pääle saamisõs nii kuus tunni är.
Pas’mist om hulga
«Ku läät mõtsa, sis juuskva kõik eläjä-tsirgu lakja. Sis viskat pikäle ja nakkat uutma,» seletäs miis luudusõpildimehe ellu. «No mõnõ ao peräst nakkasõ nä tagasi tulõma ja sis saatki pildi kätte. Seo ilma aigu om tuust hää, et omma egäsugudsõ nutias’a, millega saat mõtsan aigu viitä, niikavva ku oodat.»
Janek tunnistas, et tä om kah veidü kinni noidõ vidinide külen: kõik aig om tahtminõ jäl kaia, midä vahtsõt om Internetti üles pantu.
«Taa pildistämine om kah nigu väikene orjus, õkva piät vällä minemä,» seletäs miis. «Ja tuu adrõnaliinilaks, mis sa saat, ku õnnistus hää pilt tetä vai ku kitsõ üle pää hüppäse vai sis, ku linnugi päält poolõst kerest vällä riput ja pilte tiit, om nii võimsa, et tuu nimel olõ ma nõun uutma tunnõ ja kulutama umma aigu, a muiduki ka rahha. Hää pildi jaos piät olõma ka hää tehniga ni tuu ei olõ sukugi otav.»
Pilditegemisega tehniga jaos iks küländ ei teeni, nii omgi Janeki leevätüü hoobis ehitämine.
Uma pilditsõõr
Janek mässäs ka Antsla gümnaasiumi pilditegemise tsõõrin. Oppas fotohuviliidsilõ latsilõ luudusõ nägemist, kannatust ja kriitigamiilt.
Pilditsõõr naas’ kokko käümä nii kolm aastakka tagasi. No om koolil kavan fotograafiast meediätsihi valikainõ tetä ja esiki stuudio pääle joba märgutõdas.
«Vahtsõlõ direktrile mi tegemise väega miildüse ja ma arva, et tuust tulõ peris põnnõv asi,» luut Janek. «Ka om mul üts kamp latsi, kes omma säändse fanaatigu. Näidega käümi mõtsan ja teemi välläsõitõ ka kavvõmbalõ.»
Pilditsõõri latsõ Keerovi Elisabeth, Trumbi Kristin, Ermeli Regina ja Vijardi Mari kõnõlõsõ umast oppajast: «Janek om väega hää oppaja, kes mõist ummi tunnõ huvitavas tetä. Timä käest võit kõgõ kõkkõ küssü, ei piä pelgämä, et ull’ olõt ja arru ei saa. Tä ei lää opilaisi viku pääle kunagi närvi. Tä om kõgõ muhe ja lahe. Janek kõnõlõs põnõvit juttõ ja om ülepää väega jutukas ja tä vii meid ka põnõvidõ kotussidõ pääle pilte tegemä. Tä huul nii luudusõst ku inemisest. Tä om vallalidsõ meelega ja tälle miildüs tuu väega, midä tä tege.»
Tunnustust om jagunu
Janeki pilte om Eesti Luudusõn avaldõt, National Geographicun omma timä tüü pääväpildi valikun olnu ja ka Luudusõsõbran. LAF 2014 («Luudusõ aasta foto») tunnustus pildi iist «Tüllipere sai jalad alla» om Janeki meelest kõva sõna. Põra omma Janeki näütüse üllen Tartu Lõunakeskusõn ja Sangastõ lossin.
«Seo pilt katõ kitsõga Veski pubi saina pääl, kon mi juttu aimi, om ka mu tettü,» märk miis, väiku uhkusõnuut helün. «Üritüisi ja inemiisi olõ ma kah pildistänü, a tuu mullõ väega ei miildü. Tii külh, a häädmiilt ei tunnõ. Inemise omma kõik aig ütesugudsõ ja näide tundõ kah.»
Ku ma edespiditside plaanõ ja unistuisi kotsilõ uuri, ohkas miis ja seletäs sis naarulidsõ suuga: «Vinnemaalõ tahassi pildistämä minnä, Tsiberihe. Sääl om sääne putmada luudus. Põra vast viil ei lää, aig om sääne keeruline, a unistusõs om ja kunagi tahassi minnä. Sääl piät sis üts kuu aigu olõma, et ülepää arru saia, midä ja kon pildistä. Muiduki om ka Norra illus, a ma pelgä, et tuu om väega kommertsis kätte är lännü, ja muiduki Aafrika olõs huvitav. A sääl ummapääd mõtsikun luudusõn ei kõnni – sinnu süvväs lihtsäle är. Kõrraldõt safari om jäl kommerts.»
Unistuisi pilt om Janekil ka mõttõn olõman, a vällä tä tuud ei ütle: «Sis tege kiäki tõnõ är. Ma arva, et seo talv ma tuu pildi är tii. Kül tä tulõ, ku tsipakõsõ planiiri. Ja ku üts unistus täüde lätt, sis tulõ vahtsõnõ asõmõlõ.» | | | | Tammõ-Lauri tamm udsu seen.
Joabi Janeki pilt | | | | Saarõkõnõ samblõsuun.
Joabi Janeki pilt | | | | Armulugu.
Joabi Janeki pilt |
|
|
|
