Nummõr' 326
Vahtsõaastakuu 20. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Kats oodõtut raamatut
  • Uudissõ
     
  • Võrolt nõssi lindu ummamuudu kunstnik
  •  
  • Aasta kaitsõliitlanõ om võrokõnõ Kiisa Tiia
  •  
  • Tunnustõdi umakultuuritegijit
  •  
  • Põlva om lõõdsapääliin!
  • Märgotus
     
  • Lina Kalmer: hää ettevõtja näge suurt pilti
  •  
  • Mu vanaesä ja mets’okõsõ
  •  
  • Määne om Eesti aastaga tsirk – viu?
  • Elo
     
  • Luudusõusku Antsla pildimiis
  •  
  • 60 aastakka kuun: Võõpso paar om nigu sukk ja saabas
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     
    Ruitlasõ Olavi,
    rännumiis
     
      
    Eloga Indiast tagasi
     
    Kuu aigu olli Eestist är: 20 päivä Indian ja 10 Sri Lankan. Kai ahvõ ja varaanõ, kookospalmõ, kõrra pagõsi hussi iist ja vahepääl, ku lämmäs läts’, hämssi hinnäst ilmamere murdlainidõ sisse.

    Tuu viimäne om hää, õnnõ alospüksi lüü liiva täüs ja ku õkvalt duši ala mõskma ei lää, sõs käüt pia ümbre virilä näoga ku ärhõõrutuisi kottõga liivakell.

    Vahepääl harva sai internetti. Õkvalt lei telehvoonilõ ette Delfi ja Postimehe uudissõ, kõik üttemuudu: kiä kuuli trepist alla sadadõn, kiä kaot’ elo nilbõ suurõtii pääl, kiä põrot’ autidõga nõnnapiten kokko. Kõik halva uudissõ. Halva ja viil halvõmba.

    Mitte õnnõ meilt, muialt kah. Ütel supõrmodellil läts’ perse mädänemä. Ei mäletä, vast oll’ Brassiiliast, egätahes terve rahvas oll’ šokin.

    Noh nä tegevä naisi persit suurõmbas, süstitäs naha ala silikooni vai pandas perse sisse implantaatõ, kuigi niimuudu... Egätahes tuul supõrmodellil läts’ perse tävveste tuksi ja rahvas oll’ miilt är hiitmän. Lehen tagaotsa es näüdädä, oll’ õnnõ supõrmodõlli murrõn näopilt. Huulõ olli täl kah suurõmbas tettü – säändsidga puhut pasuna är, ku kiäki ummist är koolõs, ei olõ orkõstrit ärsaatmisõs vaia telligi...

    Naksi sääl Indian mõtlõma, et vast om Uma Leht aolõ veidükese jalgu jäänü. Inemise ei taha vast häid uudissit? Ma olõ küländ Eestin ümbre käünü, tan käävä kõik säändside liivakelli nägodõga ümbre, nigu olõs liiv koti är hõõrdnu.

    Mõtli, et kirota sõs tuust, miä sääl sitastõ läts’. Et es petnü kellegi uutmiisi.

    Kirotanu, et lõunamaal omma tõistsugudsõ kõtupisiläse ku meil ja noidõga ei olõ suidsupääsläse ja rüälilli pääl kasunu inemine harinu.

    Et kats nädälit oll’ kõtt kõrran, sõs leüdse restoraanist kotusõpäälidse söögi nimega Paneer-Butter-Pasanda ja võti riski. «Paneer» om kotusõpääline juust, «butter» om võid ja «pasanda» kotsilõ võti riski mõtõlda, et India om nii kavvõl, et soomõ-ugrilik sõna tähendäs vast hoobis midägi hääd. Esiki tuu es panõ minno muud süüki valima, et Butter-Pasanda näkk’ taldregu pääl vällä nigu Paneer Butter Taldregu Pääle Pasandõt.

    Olõ-i suidsupääsläne õnnõ eesti rahva tsirk. Näi Indian näid eelektritraatõ pääl rohkõmb, ku elon nännü olõ. Ja ei tähendä «pasanda» hindudõ man kah miäkit muud ku mi man!

    Ütest kotussõst tulõmi kõik: Sri Lankan om maa pääl tuu kotus, kohe Aadam, ku tä paradiisist vällä aeti, edimädse sammu astsõ. Kotusõ nimes om Adam’s Peak.

    Inemise keelen om tuu mäetipp, 2243 miitret merepinnast. Ku ma tehken sinnä tippu astsõ ja mugu umaette pasandi, rohkõmb ku kõik muu vaba aokirändüs kokko, sõs sai arvo, et ei olõ Umal Lehel ja taa lugõjal hätä midägi.
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin