|
|
| Tulõvikutalendi vanast ja vahtsõst aastast | | | ana Võromaa noorõ mõistva suurõlt unista ja pall’odõl om osa suuvõ ka täüde lännü. Küssemi nuuri käest, mis näil minevä aasta kõrda läts’ ja midä vahtsõst aastast uutva.
1. Määne oll’ 2014. aastagal kõgõ vägevämb asi su hindä eloh?
2. Määne oll’ 2014. aastagal kõgõ vägevämb asi su kodokotussõh vai laembalt Vanal Võromaal?
3. Midä oodat aastast 2015? | | | | Võsokovski Andri.
Pilt eräkogost | | | VÕSOKOVSKI ANDRI opp Räpinä ütisgümnaasiumi 9. klassih ja om teküs nuuritüü iistvidäjä.
1. Et olli Põlvamaa nuurikonvõrendsi ja osaluskohvigu kõrraldustoimkunnah. Vidäsi iist Osaluskohvikuh teemat «Täämbädse päävä nuur om aktiivnõ õnnõ Mol’oraamatuh?» Sääl oll’ arotamah 120 nuurt.
Minevä talv sai Räpinä ütisgümnaasiumi opilasesindüse presidendis ja lätsi Põlvamaa nuurikokko. Säält olõ saanu oppust, kuis aigu planiiri ja kuuholõkit juhti.
2. Ollimi opilasesindüsega abih Räpinä latsi laulu- ja tandsupido kõrraldamisõ man. Säält sai pall’o oppust.
3. Ma ooda, et 12 maakunna sõbrapääväpido ansambliga Shanon, midä Räpinä ütisgümnaasium kõrraldas, lääsi häste ja tulõsi iks 500 inemist pitto.
Taha lõpõta ütsändä klassi nelju ja viisiga, selle et kunagi saa must oppaja.
Tahassi vahtsõst käümä tougada Põlvamaa nuurikogo, nigu tä varõmb käve. A kõgõ suurõmb suuv om, et saasi sõita umalõ unistuisimaalõ Türki. | | | | Otsari Lauli.
Otsari Vaido pilt | | | OTSARI LAULI opp EMTA lavakunstikooli XXVII lennu kolmanda kursusõ pääl näütlejäs.
1. Kõgõ rohkõmb jäi miilde edimädse diplomilavastusõ vällätulõk. Olõ jo varrambagi lavastuisin mängnü, a vaihõpääl om mano opitu ja no om vastutustunnõ lava pääl ollõn suurõmb. Õkva üteldä, sõs om mul edimäst kõrda lava pääl tunnõ, nigu olõs joba peris näütlejä.
2. Vanalõ Võromaalõ soovi õnnõ, et savvusanna traditsioon pässi UNESCO nimekirja. Tuu om märkmist väärt asi ja pand eestläisi inämb hindama nii savvusanna ku tõisi kodokotusõ esierälisüisi.
3. Vahtsõnõ aasta tunnus tulõvat põnnõv. Uuta ei mõista muud, ku saasi rohkõmb aigu, et kodokandin kävvü ja perrega üten olla. | | | | Rantala Kirstina Bianca.
Pilt eräkogost | | | RANTALA KRISTINA BIANCA opp Võro Keskliina kooli 9. klassih. Timä laul «Exceptional» ansambliga The Blurry Lane pässi konkursi Eesti Laul 2015 finaali.
1. Aasta oll’ väega põnnõv ja pall’o oll’ egäsugumaidsi tegemiisi. A kõgõ vägevämb oll’ muidoki Eesti Laululõ päsemine, tuu om olnu üts mu elo suurõmbit unistuisi.
2. Mu jaos olli kõgõ vägevämbä Võro liina sünnüpäävä pidostusõ. Kõgõ rohkõmb miildü mullõ puhkpillifestival, esieränis jäi miilde kaitsõväe orkõstri mäng juubõlikontsõrdil.
3. Ma looda, et aasta 2015 and mullõ võimalusõ astu sammukõsõ edesi ummi unistuisi täüdeminegi poolõ ni hinnäst edendä. Muidoki taha põhikooli ilostõ är lõpõta ja et päsessi sinnä kuuli, kohe taha. Soovi, et aasta lääsi kõrda ja olõssi täüs muusikat. | | | | Bendi Annemarii.
Pilt eräkogost | | | BENDI ANNEMARII opp Osola põhikooli 7. klassih. Suvõl sai tä Eesti meistris ja hüpäs’ hindä nimele vahtsõ Eesti naisi rekordi suusahüppeh.
1. Tehvandi suusahüppemäel trennin hüpätü 91 miitret ja võistluisil hüpätü Eesti naisi suusahüpperekord: 83 miitret.
2. Võro kultuurimajan kõrraldõt sportlaisi vastavõtt, kon minno avvustõdi ku aasta nuursportlast suusahüppen.
3. Häid tulõmuisi, vahtsiid rekordiid. | | | | Konksi Jan Erik.
Pilt eräkogost | | | KONKSI JAN ERIK opp Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi 9. klassih ja sai opilasvällämõtlõjidõ riiklikul konkursil I preemiä tüü «Ijälahkja» iist.
1. Vägevämb asi oll’ kimmähe laulupido. Mullõ miildüs väega laulda ja tuu oll’ imeline kogõmus. Laulupidol käve Võro nuuri miihikooriga, koh omma väega esierälidse koorijuhi Visnapuu Mare ja Mait. Parhilla laula Kreutzwaldi gümnaasiumi segäkoorih oppajidõ Aropi Erja ja Otsari Silja taktikepi all. Mu jaos oll’ tähtsä asi ka muusigakooli lõpõtaminõ.
Nuuri vällämõtlõjidõ konkursist võti ossa jo viiendät kõrda. 2009. aastal sai tunnustusõ parõmbalõ tettü mudõli iist, 2012. aastal sai II preemiä ja timahava I preemiä 5.-9. klassõ arvõstusõh. Suur avv oll’ opilasvällämõtlõjidõ tenoüritüsel presidendi käest avvohinda vasta võtta. Ma sai eräpreemiä Taani suursaadigu käest, mille tä esi üle andsõ. Ma hinda tuud, et saa noorõ inemisenä kokko tarku inemiisiga.
Mineväst aastast või viil nimmada edimäst kotust maakunna keemiäolümpiaadil ja krossijoosul. A ku mul vapa aigu jääs, sõs käü luudust pildistämäh ja viil mängi jalgpalli.
2. Võro folkloorifestival, koh abih ollimi. Ma kujota-i Võro liina suvvõ ilma tuu festivalilda ettegi. Inemise, kiä tuud kõrraldasõ, omma pühendünü ja omma meile iihkujos, et midägi või är tetä ka hää tahtmisõ päält.
3. Looda, et vahtsõnõ aasta tulõ viil parõmb, ja põnnõv. Kimmähe tulõ rassõ aasta, a tuust tulõ üle saia.
Looda põhikooli häste lõpõta ja minnä gümnaasiumihe opma. Kimmähe tulõ pinguta, a ma arva, et kõik om tuud väärt, ku taha eloh midägi kätte saia.
Küsse Säinasti Ene |
|
|
|
Pääleht
