|
|
| | Contra,
lõvvamiis nikani ku Ruitlanõ Indiast tagasi tulõ | | | | |
| Hüvvä lamba-aastakka! | | | Nii kõnõldas, et no tullõv lamba-aastak. Kas tuu om joba kätte jõudnu vai nakkas ildamba, ku sääl koskil Hiinan aastat vahetedas, tuu jääs egaüte hindä otsusta.
Kuna nakkas, tuu om piaaigu ütskõik, lõpõs nigunii mihklipääväga. A mihklipäiv om jälki egälütel uma. Ku tahat umma mihklipäivä ette teedä, piät küsümä Mangi Igori vai mõnõ tõsõ tähetiidläse käest. Tähetiidläse vai astroloogi omma säändse inemise, kiä lugõva tähe kokku ja saava määndsegi jutu.
No ma proovi ka tuul teemal juttu kokku saia, et midä elo sis või lambalõ tuvva.
Lammas ei olõ sukugi halv olla. Miä tuust, et lambit pöetas kõik aig. Tuuperäst külh ikma ei piä – no midä tuu pügämine sis halva tege? Edimält om pääle villu võtmist veidükese vilu, a tõsõst küllest – hää kerge ümbre juuskõ. Ja kedä iks sukugi ei pöetä, tuust hääd nahka ei saa kah, vill lätt trutsu ja nakas egäle poolõ ossõ taadõ kinni jäämä ja... Ku hinnäst pükä ei lasõ, om rassõ elon läbi lüvvä, tuuga piät lamba-aastal kimmäle rehkendämä.
Lamba tuvvas Krõlohvi Ivanni perrä piltligult inemiisi hulka niimuudu, et üldäs: ulli nigu lambakari. Et nii nigu üts ull’ juhtoinas iin tege, kõik tõõsõ (viil ullimba) kah takan.
A muidoki saa egät asja mitmõ külle päält kaia. Või ka üldä, et tuu juhtoinas om kogukunna vetur. Juht kar’a viletsüsest, pall’as süüdüst koplist vällä, läbi aiamulgu naidõ lillipinnärde manu, midä suurõ ilmavalitsõja omma mõtõlnu lambilõ õnnõ kavvõst näüdädä.
Juhtoinas jääs muidoki kõgõ inämb silmä, tedä nõstõtas lõpus ka korgõ avvujäre pääle, kesk lauda kõgõ välläpaistvamba kotussõ pääle.
Nii et tark ja alalõhoitja oinas piässi ütlemä umalõ kar’alõ, et liikmisaastak lõpõtõdi ammõtlikult är ja mi ei liigu tast kohegi ja söömi üte kotussõ pääl, niikavva ku Austraalia vasta tulõ.
Lambakar’ussõ jaos olõssi tuu muidoki kõgõ parõmb kari. A ärku tä tuud luutku! Pini võiva hauku, pall’u tahtva, a lambakari lätt iks umma tiid edesi! |
|
|
|
Pääleht
