| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Jutuvõistlus |
| Elo |
| | |
|
|
| Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin | | | Harju Ülle
Et põllumajandusloendusõ perrä peetäs Vana Võromaa eläjit inämb ku muial Eestin, sis uursõ Tarto ülikuul võrokõisi eläjäpidämist lähembäst. 6. joulukuu pääväl kõnõli uurja tuust Rõugõ kihlkunnan Ala-Kiidil.
Suvõl käve Võromaal ümbre Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituudi rahvatiidüse osakunna tudõngi. Nä uurõ, mille ja mändsit eläjit peetäs, kuis omma muutunu eläjäpidämise tiidmise ja kombõ ni miä eläjäpidäjile murõt tege.
Uurmisõ juht Bardone Ester ütel’, et nigu varramba, peetäs eläjit innekõkkõ selle, et sis om hindäl piim, liha ja muna umast käest võtta ja söögikraamiga saa ka tsipakõsõ rahha tiini.
Vanõmbilõ inemiisile omma eläjä seldsilidses, latsilõ oppasõ huulmist ja elotsõõri tiidmist. Vahtsõl aol peetäs eläjit ka küläliisile näütämises.
Vahtsõ eläjäpidäjä omma tegünü Heiferi programmi (2005–2012) abiga: sai võtta ilma rahalda maatõugu lehmä, lambit vai kitsi. Ettevõtmisõ vidäjä Piho Aigari jutu perrä omma no maatõu kimmämbä ja eläjide jagaminõ tennü ka kogokunna-tunnõt kimmämbäs.
Ütelehmäpidäjä kaoman
Kõrrast inämb om naatu pidämä kitsi, lambit ja tõisi väikumbit eläjit. A ütsikut lehmä pidävä viil ütsigu, kelle perren seo kombõs om olnu.
Vahtsõliina kihlkunna Illi külä naanõ Vaikmetsa Ive (61) hoit umma viieaastast maatõugu lehmäkeist Leenit väega. Täl läävä silmä likõs, selle et tervüs lupa-i inämb häste lehmä nüssä. Pia piät tä lehmä är andma, a niikavva, ku elläi viil laudan om, näütäs Ive tedä hää meelega kõigilõ.
Umma lehmä hindas Ive hää piimä peräst. «Kundõ käävä kavvõst piimä otsman, no maatõugu lehmäl lihtsäle om hää piim!» kitt tä. «Piimä and tä hulga: iks päält 20 liitri suvõl, päält nüsmä tulõmist.»
Viil tege tä piimäst kohopiimä, süü esi ja pakk tõisilõ kah. Lehmä naas’ Ive pidämä 15 aastakka tagasi, inne oll’ lehmäpidäjä timä imä. No piät lehm tagasi Põlva taadõ Holvandi küllä sõitma, kost tä umal aol tuudus sai. «Tiiä, et hää pernaanõ saa timä tagasi,» ütles Ive.
Ands’aga nõudmisõ
No saa lehmäpidäjä külh PRIA käest mahetukõ ja maalehmä pidäjä ka ohon tõu toetust küssü, a noidõga käävä üten ka ands’aga nõudmisõ. Bardone Ester ütel’, et ütte lehmäpidäjät kontrolliti minevä aasta säidse kõrda ja üts kontroll oll’ küsünü: «Mitu korda te talvel oma lehmaga jalutamas käite?» Päält vastusõ saamist oll’ soovitus naada lehmäjalotamisõ kotsilõ pääväraamatut pidämä.
Pall’o eläjäpidäjä ütli, et PRIA paprõmajandus om pall’o rassõ ja võtt hulga aigu är.
Kõgõ inämb tege murõt eläjide tapminõ ja liha müümine.
Esi tapõdu eläjä lihha võit müvvä õnnõ õkva süüjäle, näütüses laada pääl. Euruupa Liidun om külh olõman traditsioonilidsõ söögi erisäädüs, no Eesti ammõtnigu olõ-i seoniaoni tahtnu tuud mi jaos är säädi. Viil om murrõs maapuudus.
Tarto ülikooli tudõngi käve külän 26 talon, noid avit’ vällä valli Võromaa taloliit ja Võro instituut. Saadu teedüs pantas üles ka Eesti vaimlidsõ kultuuriperändi nimekirja (www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/). | | | | Vaikmetsa Ive ja timä armsa maalehm Leeni..
Harju Ülle pilt | | | Väiku talo nakkasõ inämb tukõ saama
Väiku talo nakkasõ saama inämb tukõ nii eläjide ku aiavilä kasvatamisõs ja ka ettevõttõ arõndamisõs ja tehniga hankmisõs – sääne põllumajandusministeeriümi plaan uut Euruupa Kommisjoni hääskitmist.
«Tsiht om tuu, et perretalo jääsi püsümä ja egän talon olõssi vähämbält üts kõrralik tüükotus,» selet’ põllumajandusministri Padari Ivari, kelle rehkendüse perrä võisi saia tukõ pia tuhat Vana Võromaa tallo.
Plaani perrä saasi tukõ väiku eläjäpidäjä (kooni 100 piimälehmä, 25 lihaeläjät, 10–100 imälammast vai imäkitsõ) ja aiaviläkasvataja, kellel kasus aiakraami (roho- ja maiguhaina, köögivili (vällä arvatu kardok), maas’ka, puuvilä ja mar’a) kokko vähämbält üte hektäri pääl.
Noorõ põllumajandusettevõtja (kooni 40 a vana ja edimädse 39 ha maa päält) võissi saia edimädsel viiel aastal ka ütist pindalatoetust ¼ inämb.
Ku väiku talopidäjä nakkasõ õkvatoetuisi saama kooni 1250 eurot, sis saava nä tuu kätte lihtsämbäle.
«Euruupa Kommisjon või seo plaani seen viil ütte-tõist muuta, kõgõ inämb om küsümüisi lihaeläjide ja lambidõ kotsilõ, selle et noidõ arv kasus Eestin niigi,» selet’ Padari Ivari.
Päält tuu plaan põllumajandusministeeriüm väikeisi talopidäjit inämb tukõ ka maaelo arõngukava rahast. Väiku talo arõndamisõs saa naada küsümä kooni 15 000 eurot (ku talo müügitulu om aastan 4000-14 000 eurot). Viil saava väiku talo laapsampa küssü tukõ liikva tehniga ostmisõs ja mahetalol lubatas osta ka pruugitut tehnikat.
Euruupa Kommisjon tege otsussõ vahtsõaastakuu lõpun.
Harju Ülle |
|
|
|
