Nummõr' 324
Joulukuu 16. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Hää jutt tulõ iks elost
  • Uudissõ
     
  • Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin
  •  
  • Salmivõistlus tõi vihutävve salmõ
  • Jutuvõistlus
     
  • Uma Lehe jutuvõistlusõ juttõst
  •  
  • Uma Lehe 2014. aasta suurõ jutuvõistlusõ avvohinna
  • Elo
     
  • Landi Tiit: opma piässi iks kodokandin
  •  
  • Joulukink võissi olla uma
  •  
  • Sügävide juttõ meistre
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Landi Tiit suuv, et koolioppaja saanu parõmbat palka.
    Leimanni Eve pilt
     
    Landi Tiit: opma piässi iks kodokandin
     
    Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi lõpõtanu biokeemik Landi Tiit (50) tull’ 2007. aastagal Stokholmist är Tal’na ülikuuli keemiäprohvesris ja 2011. aastal valiti ülikuuli juhtma.

    Tal’na ülikuul om Eestin üts päämiidsi oppajidõ koolitajit. Et Võrol käü õkva hariduselo ümbrekõrraldaminõ, sis ütel’ Tal’na ülikooli rektri kah mõnõ sõna sekkä.

    Midä Sa kerigukoolist (Võro 1. põhikuul – UL) ja Kreutzwaldi gümnaasiumist ülikuuli üten sait?

    Keemiäeksam ülikooli keemiäosakunda sisseastmisõs oll’ mu jaos rohkõmb nigu keemiätunni kontrolltüü. Nii ka matõmaatikan.

    Määne piäsi olõma Võro gümnaasium, et mi kandi noorõ Tartohe-Tal’nahe gümnaasiummi es pagõnu?

    Riigigümnaasiumi tetäs selle, et õgal puul Eestin saanu hääd gümnaasiumioppust.

    Opilasõ piäsi jäämä umma kodokanti, mitte minemä suurdõ liina, ka mitte nii-üteldä eliitkuuli. Mu meelest om tuu hädätarvilik, muido lätt lahe suurõmbidõ liinu kuulõga õnnõ suurõmbas.

    Hää oppusõ takan omma hää oppaja. Tan om meil viil pall’o är tetä, oppaja ammõtit peetä-i meil ütiskunnan viil küländ tähtsäs.

    Joosõ ei noorõ ülikuuli oppajakoolitusõlõ minekis viil tormi. Kõgõ rassõmb om saia gümnaasiumi reaalainidõ oppajat.

    Häid oppajit saa tüüle meelütä innekõkkõ hää palgaga. Vast saa ei Võro pakku pall’o korõmbat palka ku tõsõ kooli, a tohe-i palk ka väikumb olla. No om jo küländ ka nuuri, kiä taha ei ellä pääliinan, a hindasõ väikumba kotusõ väärtüisi, olkõ tuu sis luudus, rahulikumb elo madalamba stressiga vai väikumba kinnisvarahinna.

    Tuud, et oppaja ammõtit ütiskunnan tähtsäs ei peetä, näütäski matal palk, esieränis alostaja oppaja jaos.
    Tuuperäst köüdäki ei oppajaammõt nuuri. Oppajas nakkasõ opma rohkõmb nuu noorõ, kellel om missioonitunnõ vai om perren inne ka oppajit olnu.

    Säändsist nuurist võiva saia hää oppaja, selle et näil om hindäl tahtminõ oppajas saia.

    Mu arvatõn piät oppaja olõma rohkõmb ku õnnõ uma ainõ tundja.

    Tä piät viil mõistma opilaisiga läbi saia, är tunda opilaisi kimmä ja nõrga küle.

    Oppaja tohe-i olla õnnõ ainõ ettekõnõlõja, tä piät tundma täämbädse päävä IT-võimaluisi, mõistma noid pruuki ja arõnda.

    Võro riigigümnaasiumi vahtsõ direktri mõtõ om tetä veidükese nigu «võro hengegä» kuul.

    Piämi iks püüdmä tuu poolõ, et rohkõmb nuuri umma, väiku liina kuuli jääsi. Tulõ ei siiä nuuri muialt, suurõmbist liinust. Ma usu, et kotusõga köüdet sisu võisi vast opilasi Võrol hoita külh. Kõiki muidoki kinni piä ei.

    Tõsõst külest om vaia toolõ üten avita, et kunagi kodokotussõst är lännü noorõ tagasi tulnu. Ja mitte õnnõ nimä, a ka muial üles kasunu ja koolin käünü noorõ inemise.

    Tan om iks asi tuun, kas om ja tetäs ka mano tüükotussit, miä miildüse ja ligi tõmbasõ.

    Ku valmis om gümnaasiumilõpõtaja ülikuuli opma minekis?

    Õga ülikoolioppaja piät iks edimält tuuga rehkendämä, et tudõngidõ tiidmise omma väega sainast saina.
    A mu meelest om hädä rohkõmb tuun, et noorõ ei vali ülikuuli astõn hindä jaos õigõt alla ja näile om vaia rohkõmb nõvvo anda.

    Pall’o gümnaasiumilõpõtaja tiiä ei kooli lõpun, mis ala näile passis ja midä nä periselt oppi tahtnu.

    Noorõ tahtva saia säändse haridusõ, miä annasi näile kimmä tüü ja sissetulõgi. Tuu viimäne om vast suurõmba tähtsüsega.

    Nä kaesõ, kiä ütiskunnan häste tiinvä – juristi, finantsisti, IT-poisi. A tiiä ei nä, pall’o meil säädüsemiihi ülepää vaia om. Nigu tuudki, kas näil hindäl om andi ja mõistmist, et IT-poisis vai -tütrigus saia.

    Kost tuu tarkus ja nõvvoandminõ noorilõ tulõsi?

    Ülikooli piässi esi tegemä gümnaasiummõga tuun osan kuuntüüd. Harilikult käävä ülikooli õnnõ ummist aladõst kõnõlõman. Omma ka messi – Tiiviit noist kõgõ suurõmb –, a noilgi kõnõldas päämidselt erialadõst.

    Koolin piässi opilaisilõ inämb nõvvo andma. Ja tuuga piässi varrampa pääle nakkama, vähämbält 11. klassin vai innegi.

    Kas näütüses seo aasta jäi Tal’na ülikoolin kotussit tühäs?

    Jah, kah’os jäi tühäs matõmaatiga- ja füüsigaoppajidõ kotussit. Veidemb tahetas oppi ka luudustiidüisi ja mõnda humanitaariaerialla.

    Olõt esi kah reaaliinemine. Anna nõvvo, mille sis piäsi nuur matõmaatiga-füüsigaoppajas opma?

    Reaalainit oppõn saava noorõ kimmä tiidmise, midä lätt terve elo vaia. Luudussäädüse jo ei muutu.

    Füüsigaharidus and väega hää põh’a ja analüütilise mõistmisõ. Väega pall’o ammõdikotusõ nõudva analüütiliidsi mõistmiisi, midä tükis mi ülikoolilõpõtajil veitüs jäämä.

    Ma tiiä ummi ülikooliseldsiliidsi hulgan pall’o füüsigaala lõpõtajit, kiä tüütäse häste väega mitmõsugutsidõ ammõdikotussidõ pääl.

    Ildaaigu kävet Afganistanin. Midä tegemän?

    Tal’na ülikuul avitas Kabuli ülikoolil informaatiga opikavvu vällä märki ja tüüle panda. Rahaga tugõ noid välisministeeriüm.

    Edimäne projekt oll’ informaatiga doktorioppusõ käümätoukaminõ kuuntüün Tal’na ülikooliga.

    Tõnõ projekt om informaatiga magistriopikava vällätüütämine ja käümätoukaminõ.

    Ku sakõstõ Sa Võromaalõ trehvät?

    Neli-viis kõrda aastan, rohkõmb suvõl. Esäl om Pappjärve veeren alalõ suvila, kon tä suvõl toimõndas.

    Mullõ väega miildüs Võromaa luudus. Tunnõ, ku närv puhkas, ku Võromaa mäki pite sõida. Õgal suvõl käü vähämbält kõrra ujuman Kerigumäe järven, kon suvildõ latsilaagrin olli.

    Küsse Leimanni Eve
     
    Hää lugõja!
    Järgmäne Ume Leht
    tulõ 6.01.2015!
    Ilosit pühhi!
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin