Nummõr' 76
Lehekuu 10. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Päti veivä muudsa mesipuu
  •  
  • Kõva laulupoisi tulõva maalt
  •  
  • Lätimaalt või osta ruustlit
  •  
  • Saa oppi rahvapille
  • Elo
     
  • Alpinisti õrna hingega imä
  •  
  • Ilvesse Aapo imä taht hindäette tegutsõ
  • Märgotus
     
  • Tammõ Tarmo: kõikiga tulõ häste läbi saia!
  •  
  • Imä om õks kõgõ kallimb, kukki tä ei olõ alasi kõgõ ilusamb ja targõmb
  • Kagahiiq
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Tammõ Tarmo: kõikiga tulõ häste läbi saia!
       
     Põlva liinapää Tammõ Tarmo (51) om uhkõ, et timä «kuningriigih» elo mugu edenes – spordihall' om olõmah, kiäki ei kaiba puudusolõva avaligu peldigu peräst ja uulidsamulkõga om kah paari aastaga lõpp. Saladus om põlidsõ umakandimehe mõistmisõh kõikiga häste läbi saia: ütelt puult riigipäiega sõprust hoita ja tõsõlt puult saia tukõ rahvalt, kiä and' tälle perämädsil valimiisil 498 hellü.

    Põlva liinapää Tammõ Tarmo om sama kimmäs ku tuu mitmõsaa-aastanõ tamm, miä õkvalt liinavalitsusõ man kasus. Kavva olõti joba liinapää?

    Sügüse saa kuus' aastat. Inne toda olli kuus' aastat Põlva vallavanõmb ja kats' aastat inne toda osavallavanõmb. Tuu 14 aasta seeh omma läbi eletü kõik'
    rehvormi alatõh põllumajandus-, maa- ja umandirehvormist.

    Millega hindä tettüst kõgõ inämb rahul olõti?

    Oi jummal', noid asjo om pall'o! Ku ma valla poolõ päält võta, sis valla huuldõkodo, Himmastõ ja Peri küläkeskus, Himmastõ külä üleviimine uma gaasikütte pääle (oll' Eestih edimäne), Taivaskua algkuul', Rosma surnuaid sai kõrda, raamadukokõ sai ehitedüs uma neli tükkü...

    Liinah om vahtsõnõ Mesikäpä hall', ütisgümnaasiumil vahtsõnõ söökla, poisõl tüüoppusõ klass'... Haigla om är remondit ja lainukohustuisi ei olõ. Kunst'murokattõga jalgpalliplats' sai kah valmis, järgmine talv' piässi taad kütmä naatama ja saa terve talv' rohilidsõ muro pääl palli mängi.

    Kõiki naidõ asjo jaos olõmi õnnõ üte miljonni lainu võtnu. Puul' miljonni massami timahava tagasi ja järgmidsele liinavalitsusõlõ perändämi õnnõ puul' miljonni lainu ja kõik' kõrrah objekti. Ku ma mõtlõ, ku pall'o naabri spordihuunõ ehitüse jaos lainu võtva, ma ei mõista häste, kuis tuu kinni mastas... A tuu olõ-i mu asi!

    Miä om hinge pääl, midä tahassiti kipõlt kõrda aia?

    Üte lepingu õkvalt kiroti ala, et seo kombijaam (lämmä- ja eelektri üten tuutmisõ jaam - UL) saa kah nüüd tüüle, mis saisõ kolm aastat niisama.

    Viiprogramm' jakkus ja paari aasta joosul piässi viil 60 miljonni kruuni paika pantama. Inämbüs tuust tulõ Euruupa Liidust, liin pand viis' miljonni. Sis om terveh liinah puhas vesi ja kanalisats'uun' om kah õgal puul olõmah. Sis saa naada kõrraligumbalt uulitsit remont'ma.

    Miä om tuu saladus, et Põlvan nii pall'o asjo om kõrda saanu?

    Kõikiga tulõ häste läbi saia. Ma isikligult tunnõ kõiki Eesti suurõmbidõ eräkundõ juhtõ: Padarit, Reiljanit, Ansipit, Savisaart, Lukast.

    Valitsusõ liikmist omma kah poolõ tutva ja riigikogost või kah paarikümnele inemisele mano minnä ja juttu kõnõlda. Tuu kõik' mass täämbädsel pääväl.

    Tohe-i aia eräkundlikku poliitikat. Keskeräkunnal läts' Põlva liinah viimätsil valimisil häste, olõssi võinu jo kõik' võimu hindäle haarda. A meil omma kõik' võimu man, mi olõ-i kedägi kõrvalõ hiitnü ja tuu, ma arva, omgi edu saladus.

    Määnest nõvvo naabriilõ annassit, et ka Võrol lõpõssi ts'aagataminõ: uulidsa omma mulkligu, bussijaam jälle, olõ-i avalikku kemmergut?

    Ku nä tulõva mu käest küsümä ja häste massva, sis ma või soovita. A nii lihtsähe ma üttegi nippi ei avada, kõik' info täämbädsel pääväl mass!

    Kas liinapää man käü pall'o inemiisi hindä häti kaibaman?

    Väega harva, mul om küländ ikäv – pets'älisti tegevä allpuul nii hääd tüüd.
    Mõnikõrd võedas iks koskil nöpsist kinni ja kõnõldas. Inemisil omma vahepääl väega hää tähelepanõgi, noid tulõ kullõlda.

    Miä om liinapää ammõdi man kõgõ halvõmb asi?

    Egäsugudsõ avamisõ, sõnavõtu, kõnnõpidämise. Tuu mullõ sukugi ei miildü!

    Kuis vahtsõ maavanõmba Klaasi Urmassõga klapis?

    Saami väega häste läbi. Ma arva, et vahtsõnõ maavanõmb om nakkaja miis'. Tä suut ütte ku tõist maakunna hääs är tetä. Pääle timä siiätulõkit om maakunnast pall'o rohkõmb kõnõld ku seenini.

    Kas tuu om õigõ jutt, et mõnõ kultuuritegejä pelgäse teid?

    Minno pelgäse? Ma külh ei usu. Või-olla omma arvusaamisõ täämbädse päävä kultuurist tõistmuudu: saa-i inämb kõiki sada protsenti palga pääl hoita ja palka mastas õnnõ noid tunnõ iist, ku inemine kultuuri juht'misõga tegeles.

    Mino jaos om kultuur' laemb mõistõ, ku mõni arvas. Ka tuu om kultuur', ku inemine teretäs, naaratas ja viska-i prahti autoaknast vällä. Tuu arvamisõga, et kultuur' om õnnõ tuu, midä tetäs kultuurimajah, ei olõ ma kuigi nõuh.

    Kas sügüse kandideeriti jäl liinapääs?

    Volikokko iks kandideeri, paikliguh eloh tulõ olla aktiivnõ. Midägi muud ei mõista kah tetä, kõik' om är erästet ja rahha tollõ jaos ei olõ, et umma virmat alosta.

    Egäl juhul püvvä viil neli aastat vasta pitä: väega pall'o ideid om ja plaanõ om ette võet. Tollõ aoga piässi saama Põlvahe kanalisats'uun', vesi, uulitsidõ pääle valgustus ja mõlõmba latsiaia är remonditus.

    Kas pääliina om tüüd pakutu?

    Om juttu olnu nii ütel ku tõsõl puul. Momendil olõ siih rahul, olõ eloaig Põlva kandih olnu, olõ-i är käünü, vällä arvadu sõavägi.

    Mullõ seo kant' miildüs ja ilosambat kanti olõ-i otsi koskilt. Tuu nakkas jär'est inämb massma – kinnisvara hinna omma Põlvah nõsõnu aastaga mitmit kõrdu. Jär'est inämb naatas arvo saama, et puhas ja illos keskkund mass pall'o.

    Kohaligu umavalitsusõ elojõu indeksi perrä om Põlva liinust kuvvõnda kotussõ pääl: iih omma õnnõ Tallinn, Tarto, Kurõssaarõ, Keila ja Saue. Võimi peris uhkõ olla.

    Kos omma ti juurõ?

    Tahsamah lähkül viis' kilomeetrit Kiuma poolõ, sääl mu esäkodo om. Sääl ma nüüd toimõnda egä päiv – essä-immä inämb ei olõ ja ma olõgi tollõ talo peremiis'. Sääl viil ei elä, a plaan' om sinnä kolli. Mullõ miildüs maaelo rohkõmb ku liinaelo.

    Pühäpäävä oll' imädepäiv. Midä hääd umalt imält ello üten sait?

    Imäle piät väega tenolik olõma: meid oll' kuus' last, olõ-õs süvväki kõik' aig. Imä oll' laudah nüsjä ja varast' kuumakotiga kolhoosist piimä, et latsi süütä. Tuu es olõ kerge aig. Imäst om miilde jäänü timä puhtusõarmastus – kotoh oll' kõik' häste puhas ja kõrrah. Tuu om mullõ üteh antu.

    Millega ti latsõ tegelese?

    Väiksemb poig käü Põlva ütisgümnaasiumi säitsmendäh klassih, tütär' om ülikooli lõpõtanu, vanõmb poiss' opp' põllumajandusülikoolih maaehitüst. Naanõ om keskkoolih oppaja.

    Mitmõ nimekaimuga olõti kokko putnu?

    Näid iks om. Om väega populaarnõ nimi. Ütel vallategemisel om üts' kõrd olnu, et maavalitsusõ informaatika osakunna Tammõ Tarmo võtt' sõnna inne minno. Sis ma lätsi ja ütli, et olõ kah Tarmo Tamm, taha kah paar' sõnna üteldä!

    Küsse Harju Ülle
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Kõik' om võimalik. Ilmvõimalda as'a võtva lihtsäle inämb aigu!

    Keemiäprohvesri Tenno Toomas oppas olõma ettevõtlik (Universitas Tartuensis)

     
     Uma Lehe sõbõr!