Nummõr' 323
Joulukuu 2. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Savvusann UNESCOn!
  • Uudissõ
     
  • 130aastanõ Kanepi segäkuur laul võidulaulu
  •  
  • Tetäs vahtsõnõ ristipuu-kaart
  •  
  • Võrokõisi söögiraamat ja arotus
  •  
  • Sari Meeme juttõ kogo
  •  
  • Tarton kõnõldas Lõuna-Eesti rahvaperimüsest
  • Märgotus
     
  • Ilvesse Evelin: mul om Võromaalt pall’o mälehtüisi
  •  
  • Kirä
  • Elo
     
  • Savvusann – mi uma sann
  •  
  • Aasta vanaimä hoit nii ummi ku tõisi latsi
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Ristipetäi Vahtsõn-Roosan.
    Maasiku Arne pilt
     
    Tetäs vahtsõnõ ristipuu-kaart
     
    Harju Ülle

    Aastaga lõpus saa valmis vagivahtsõnõ ristipuu-kaart, miä köüdetäs kokko mõtsatiatisi andmõbaasiga – mõtõ om ristipuiõ ragomist är hoita.

    Ristipuiõ andmõbaasi säädvä kokko ristipuiõ uurja Kõivupuu Marju Tal’na ülikoolist, Sinijärve Urve keskkunnaministeeriümist ja Laanemetsa Liina keskkunnaammõtist. Abis om pildimiis Maasiku Arne.

    «Ristipuiõ kaart, mis oll’ Eesti rohilidsõ liikmisõ kodolehe pääl, om vanas jäänü: koordinaadi es olõ täpse, ristipuid om mano tulnu ja ka är häönü,» selet’ Kõivupuu Marju tuud, mille om vahtsõt kaarti vaia.

    Vana ristipuiõ kaart om tettü inämb ku kümne aastakka tagasi, ku Kõivupuu Marju ja Keerbergi Liis Eestimaa luudusõ fondist ristipuu üles pildisti ja kaardi pääle säi. Ristipuid panni kirja ka RMK perändkultuuri inventiirjä, a mitte kõik ja mitte kõiki ristipuid.

    RMK-l jäivä kirja pandmalda ka Rauskapalu ristipuu Urvastõ kihlkunnan ja suvõ lõpun raoti nuu kogõmada maaha («Raotu ristimõts sund kaarti tävvendämä» UL 12.08.2014).

    Vahtsõnõ kaart köüdetäs maa-ammõdi kaardisüstemi külge. Tuu perrä saa maaumanigõlõ teedä anda, ku näide maa pääl mõni ristipuu kasus. Sis ei saa umanik ristipuid inämb kogõmada maaha rako.

    «Kõik saava uma perekunna ristipuid kaitsa – anda noist teedä keskkunnaammõtidõ,» ütel’ Kõivupuu Marju. «Puu sisse risti ragominõ om osa Vana Võromaa ja ka Lõuna-Tartomaa matussõkombist, selle tulõ ristipuid kõgõ mano. A tii õgvõndamisõ vai mõtsaragomisõ peräst noid ka häös. Tuud võissi siski püüdä är hoita – ristipuid om õnnõ mi kandin, mitte kongi muial ilman säänest kommõt olõ-i.»

    Huviliidsi jaos om kaemisõs ristipuiõ tarõ Pähni luuduskeskusõn Rõugõ kihlkunnan.

    Keväjä sõidutõdi Eesti rahva muusõummi (ERM) ärkuionu Laatre ristipetäi. Puu konserveeritäs ja pantas vällä ERMi vahtsõ näütüsemaja eesti taloelo ja rahva uskmiisi nukka.

    28. märdikuu pääväl tetti keskkunnamisteeriümin vallalõ kümme aastakka Eestit pite tsõõritanu ristipuiõ näütüs. Mano saa kaia Maasiku Arne pilte, mis omma tettü seosügüsedse ristipuiõ kirjapandmisõ aigu.

    Ku tahat uma perre ristipuud kaitsa, anna tuust teedä keskkunnaammõdi kultuuriperändi tundjalõ Laanemetsa Liinalõ (liina.laanemets@keskkonnaamet.ee, tel 5698 7103).
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin