Nummõr' 323
Joulukuu 2. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Savvusann UNESCOn!
  • Uudissõ
     
  • 130aastanõ Kanepi segäkuur laul võidulaulu
  •  
  • Tetäs vahtsõnõ ristipuu-kaart
  •  
  • Võrokõisi söögiraamat ja arotus
  •  
  • Sari Meeme juttõ kogo
  •  
  • Tarton kõnõldas Lõuna-Eesti rahvaperimüsest
  • Märgotus
     
  • Ilvesse Evelin: mul om Võromaalt pall’o mälehtüisi
  •  
  • Kirä
  • Elo
     
  • Savvusann – mi uma sann
  •  
  • Aasta vanaimä hoit nii ummi ku tõisi latsi
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Rebäsmäe veski ehitäjä Jaaska Piitre (edimädsen rian kuralt puult edimäne), Leonhard, Emilie, Samuel, tõsõn rian veskipoiss Kööbi Jaan ja Mühlbergi Ferdinand.
    Võromaa muusõumi pilt
     
    Veskimiis
     
    1861. aastal Põlva kihlkunnan Joosu mõisan sündünü Jaaska Piitre sai 15aastadsõlt Leevi vesiveski opipoisis. Edesi opsõ tä viil katõ möldri man ja katõ aasta peräst oll’ möldri valmis.

    Piitre võtt’ naasõs möldritütre Mühlbergi Emilie ja naas’ Vahtsõliina ja Räpinä kihlkunna piiri pääl möldriammõtit pidämä. Tä ehit’ esi Rebäsmäele vesiveski: tuus läts’ 400 ruublit kaasavarra, maaumanigu Parmsoni Joosep ja Siilbaumi Ado anni kah kumbki sada ruublit ja ilma rahalda ehitüspalkõ.

    Kuus aastat pidi Piitre veskit renti masmada, sis massõ kuus aastat renti sada ruublit aastan. A sis üteldi tälle veskikotus üles. Piitre es hiidä miilt: ost’ talo Piusa jõõ viirde Möldre küllä ja naas’ vasõkua kotussõ pääle veskit ehitämä.

    Veskin naas’ tä päält viläjahvatamisõ ka villa kraasma ja keträmä. Tä tõi Vinnemaalt Biełystoki liinast villamassina. Päält tuu sai veskin laudu lõigada ja veskijõu päält tekk’ tüüd ka rehepessümassin.

    Jaaska oll olnu väega täpne ja nõudlik miis, kiä elli peris häste. 1937. aastal and’ tä uma veski rendile Võro lihunigulõ Maasingulõ – umast pojast Leonhardist veskimiist es saa (oll’ joodik). Piitre esi jäi tallo elämä ja tähüst’ aasta peräst kuldpulmõ, 77. sünnüpäivä ja 60 aasta tüüjuubõlit.

    1940. aastal võtt’ riik veski är ja and’ Võromaa TSN täitevkomitee tööstuskombinaadilõ, sis Vahtsõliina tööstuskombinaadilõ. 1951. aastagal maaha palanu Jaaska veskist om jäänü mälehtüs tenü Haidaku Friedrichi uurmistüüle.

    Jaaska Piitre es piä uma veski häömist päält nägemä: timä elotii lõppi 1946. aastal. Tä matõti Põlva kalmuaida uma naasõ kõrvalõ.

    Uma ao Võromaa vägevist vesiveskist ja noidõ uurjast Haidakust oll juttu 22.–23. märdikuu pääväl Kaugu küläliisimajan (inneskine Eomõisa-Raudsepä vesiveski) Pärlijõõ veeren. Asatundja märgodi tuust, kuis veskiid parõmbidõ alalõ hoita.

    Ruusmaa Arthur,
    Võromaa muusõumi päävarahoitja
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin