Nummõr' 76
Lehekuu 10. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Päti veivä muudsa mesipuu
  •  
  • Kõva laulupoisi tulõva maalt
  •  
  • Lätimaalt või osta ruustlit
  •  
  • Saa oppi rahvapille
  • Elo
     
  • Alpinisti õrna hingega imä
  •  
  • Ilvesse Aapo imä taht hindäette tegutsõ
  • Märgotus
     
  • Tammõ Tarmo: kõikiga tulõ häste läbi saia!
  •  
  • Imä om õks kõgõ kallimb, kukki tä ei olõ alasi kõgõ ilusamb ja targõmb
  • Kagahiiq
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Ilvesse Aapo imä taht hindäette tegutsõ
     
    Allasõ Tiia
    tiiaallas@hot.ee
       
     
    Ilvesse Tiina Suurõ semu llvesse Aapo (kural) ja Klaasi Urmas 1973. aastal.
       
       
    Ilvesse Aapo imä Tiina (58) kirotas kah näütemängõ. Kuis vai midä paprõ pääle panda, toda tä Räpinä aoluu kuulsas kirotanu Aapo käest ei küsü.

    Tiinalõ miildüski inämp sääne hindäette tegutsaminõ ja tunnus, et tä um umil latsil lasknu kah nimä esi olla. A Vikerkaarõ latsiaian, kos tä joba 35 aastat tüütänü om, nõud Tiina tuu iist kimmä käega kõrda. «Tävveste kasvatamalda,» ütles tä parhilladsõ ao latsi kotsilõ. «Tunnus, et vanõmba toukasõ latsõ nigu kõrvalõ, teleka ette vai kohe. Latsiaian lüü mõni viie-kuvvõ-aastanõ tütrik käe puusa ja aja kasvatajilõ vasta kuis jõud. A ma olõ autoritaarnõ kasvataja. Nõvva kõrda. Siiämaani viil kiäki mu pääle kaivanu ei olõ,» muigas Tiina.

    Ilvese Tiina eläs uma katõ poja Aapo (34) ja Tulvoga (27) Räpinäl Võhandu jõõ veeren. Suurõ tarõ sainu pääl um mitmid Aapo pilte. «Aapo om kuvvõkõrdnõ boheemlanõ. Parhilla makas siinsaman üllen, ega tä inne ütte-kattõ ei heräne,» kõnõl' imä, ku Uma Leht täl külän oll'. «A üüse sõs tüütäs.» Imä meelest võtt Aapo perämädsel aol es'ki väega pall'o ette: egäsugumadsõ artikli ja Lõkõridõga esinemise ja raamadu ja...

    Väikult oll' Aapo rahulik, umaette mängvä lats'. Imä võisõ Aapo süämerahuga ütsindä kodo jättä. Lokin hiussidõ peräst kutsuti Aapot peris väikult Volodja Uljanovis. Viie-kuvvõ-aastadsõlt joonist' Aapo ilosit koomiksit. «Kah'o, et nuu kolimisõga kaoma lätsi,» kahjatsõs imä. Lugõma opsõ Aapo esisaisvalt paari pääväga, vähämbin klassõn olliva hää hindõ. Ildampa tulliva pido ja pikä hiussõ. «Sõs lei isiksus vällä. Keskkuul' sai lõpõtõdus teno klassijuhatajalõ,» tunnistas imä.

    2002. aastast pääle om egäl suvõl Räpinäl maaha mängit mõni Aapo kirotõt näütemäng. Tuhandõ tulliva kaema, Räpinä sai õkva niiüldä kuumas kotusas. Ilvese Tiinat kutsuti ka mäng'mä, timä es lähä. «Ei taha kellä vai käsu pääle kohegi minnä, kuuri laulma ega muialõ,» kõnõlas tä.

    «Ma käve kolmõ etendüst kaeman. Uhkõ tunnõ oll',» kõnõl' Tiina. Ei, võro kiilt Narvast peri naanõ ei kõnõla. Tä ei tiiä ka täpsele toda, kuis Aapo kõrraga võro keelen kõnõlama, kirotama ja laulma nakas'. Peräkõrd tõtõstõ tull' kiil' Veriora kandin Vinds'ol elävide esäpuulsidõ vanavanõmbidõ perrä. Aapo esä Ilvesse Anton eläs Põlva lähkün umma ello tõsõ perrega.

    Imä meelest um Aapo kunsti- ja kirämehe and' timä vahmiilist peri. Näide liine sisse jääse kunstnikõst ja kirämiihist Vindi.

    Tiina esi lavastas ummi näütemänge ja mäng' üten latsiaia tüükaaslaisiga. Neli aastakka umma nä käünü Villändin oppajidõ tiatrifestivaalil. Säält om piä egä kõrd avvuhinduga tagasi tultu. Timahavva es saia – eurondust sai vas't pall'o krõpõlt tõrvatus. Perämäne lugu kõnõl' tuust, kuis repän' tull' Brüsselist Eesti siili nõklu mõõtma...

    ««Tii» sõna omma mino meelest väega hää. Ma juhtu õkva siinsaman Aapol kõrval olõma, ku tä näid tekk'. Siinsaman tarõn. Es' indsit' ja tekk',» meenut' imä poja lajalt tuntussaamist. Imäle ei olõ Räpinä rahvas kadõhust poja peräst vällä näüdänü. Innembi häädmiilt ja uhkust. «Ilda aigu pakuti Aapolõ Tal'nalõ päävälehte tüüd. Liina ei lää tä määndselgi juhul. Tä om iks tävvega Räpinä patriuut',» tiid imä.

    Tiina tahtnu joba vanaimäs külh saia. Mõlõmpa puja ollõv piigadõga ütekõrra pikempät aigu kuun elänü, a kimmämbät luku tuust es sünnü. Pellädä om, et Aapo perekonnainemises ei passiki, arvas imä.

    Vannusõ küsümise pääle vastas Ilvese Tiina: «Saa 59, a hingelt olõ külh noorõmp – tunni, kuis vannus nii nelläkümne pääle pidämä jäi.» Katõ puja imäl om tõtõstõ esierälist nuurust ja väke. Es'ki säänest, et diktofonni lindi pääle Aapo imä jutt es jää. Tull' pääst kirota.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Kõik' om võimalik. Ilmvõimalda as'a võtva lihtsäle inämb aigu!

    Keemiäprohvesri Tenno Toomas oppas olõma ettevõtlik (Universitas Tartuensis)

     
     Uma Lehe sõbõr!