Nummõr' 76
Lehekuu 10. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Päti veivä muudsa mesipuu
  •  
  • Kõva laulupoisi tulõva maalt
  •  
  • Lätimaalt või osta ruustlit
  •  
  • Saa oppi rahvapille
  • Elo
     
  • Alpinisti õrna hingega imä
  •  
  • Ilvesse Aapo imä taht hindäette tegutsõ
  • Märgotus
     
  • Tammõ Tarmo: kõikiga tulõ häste läbi saia!
  •  
  • Imä om õks kõgõ kallimb, kukki tä ei olõ alasi kõgõ ilusamb ja targõmb
  • Kagahiiq
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Alpinisti õrna hingega imä
     
    Valpri Liina
       
     
    Sika Helgi (parembal kolmõaastadsõ Alariga) saa-i maada, ku poig mäki müüdä turn'.  
       
    Inne imädepäivä kävemi külän mäkkeronija Sika Alari (39) imäl. Sika Alar oll' edimäne ja om seoniaoni ainukõnõ eestläne, kiä 2003. aasta keväjä astsõ maailma katussõlõ – 8848 meetrit korgõ D˛omolungma tippu.

    Alar om Tallinki laiva Meloodia vanõmb-baarimiis'. Tüü võimaldas sakõstõ vanõmbit kaema tulla. «Kõik' aig tulõ, ku tä õkva mäki müüdä ei matka,» kitt Sika Helgi (68).

    Küsse, määne oll' Alar latsõn. «Lats' nigu latsõ omma. Ku Alar sündü, oll' täl vanõmb veli Üllar joba viieaastanõ. Naabrinaanõ ütel' Alarit näten, et näe, väiku prints' lätt,» kost Helgi vasta.

    «Pois'kõisiga piät nõudlik olõma. Ku näile sai üteldüs, et õdagu kell ütessä piät koton olõma, sis nii ka oll'. Sport' oll' hää kasvataja. Algklassõn pand' oppaja Alari viil rahvatandsu tands'ma,» selet' Helgi. Tä esi tandsõ veeränd' aastasata Leete Kai rühmän.

    «Ellimi liinan, a suvõl ollimi maal – Aavo vanõmbidõkoton Paganamaal. Sääl oll' poisõl ruumi juuskõ ja mängi, mõtsa müüdä ja kalal kävvü. Alar ku noorõmb pidi vanõmba vele kalakotti kandma. A tuud külh es panõ tähele, et tä väega mäe otsa olõs tük'nü!» naard imä.

    «Op'misõn koolipoisi keskmine,» tsuskas esä Aavo vahele. Tulõ vällä, et Helgi kõik' kolm poissi (kolmas om poigõ esä) omma lõpõtanu Võrun tüüstustehnikumi. Aavo oll' vanõmb-meistri gaasianalüsaatoridõ tehassõn. Üllaril om Võrun uma ehitüsfirma.

    Helgi nimmas' Alari kinnist iseloomu. Tuust tegi juttu ka Kersna Vahur «Pealtnägija» saatõn. Timä ütel' uma sõbra Alari kotsilõ: konservikarp'.

    «Tä oll' Vinne sõaväen Afganistanin. A meile kirot', et om Mongoolian. Es taha, et vanõmba olõssi murõhtanu. Ku kodo jõudsõ ja ussõst sisse astsõ, tunnist' üles,» ütles Helgi.

    Põlinõ Võro inemine

    Sika Helgit tiidvä väega häste kaubandusõn olnu inemise: tä oll' ammõtin Võru kaubabaasin ja tarbijidõ kopõratiivin, tan viimätsen kats'kümmend aastat instruktor' ja osakonna juhataja. Tüü kõrvalt jõudsõ kaubandustehnikumi lõpõta. Sis oll' edimäne poig joba sündünü.

    Helgi, inneskidse nimega Madisoo, om põlinõ võrulanõ. A sündünü om tä Petserin, kon esä Aleksandri oll' sõaväeläne. «Minno kasvat' imä, selle et esä oll' Vinne-aol üts'tõist aastat poliit'vang',» ütles Helgi. «Ku tagasi tull', oll' Võru kerigu vüülmündri.» Imä Marie oll' Kubija puhkõkodo kokk. Tedä peeti Võrun kõgõ parõmbas napooleonikoogimeistris.

    «Imä ja esä opsi austama tüüd ja inemisi,» mäletas Helgi hää sõnaga vanõmbit, kiä puhkasõ kalmuaian.

    Helgi tegel' spordiga, pos'u diplommõ om täämbädseni alalõ hoiõt. Alalõ omma ka spordikooli lõputunnistusõ võrkpalli ja võimlõmisõ osakunna lõpõtamisõ kotsilõ viis'kümmend aastat tagasi. Võrkpallin oll' täl edimäne järk. Ja võrkpalli mängse tä päält kolmõkümne aasta – noorõmbalt rajooni kuundisõn, perän kopõratiivi naiskunnan ja üte huuao ka ETKVLi naiskunnan.

    Helgi lugi näppõ pääl üles: üttekokku sai katõssa spordialla. «Tõisi hulgan näütüses vettehüppe ja kiiruisutaminõ. Ega ma määnestki trenni es tii, tritsuti niisama. A neläs kotus oll' võistluisil kindlustõt. Üts'kõrd ildamb lugõsi Spordilehest, et olli tulõmuisi perrä vabariigi edetabõlin kümnes,» meenutas Helgi.

    Ime sis, et tsärre olõmisega tütär'lats' Aavolõ silmä ja süämele jäi. 16. aprillil sai 45 aastat pulmapääväst.

    Liinan kasunu Helgi om hää päälenakkamisõga. Ütles, et ku inemine taht, opis ta egä as'a är. Nii oll' eläjäpidämisega, millega tä Aavo koton Paganamaal tegeli. «Sa olõs lehmä naanu hannast nüsmä!» viskas Aavo nall'a vahele.

    «Üts' lammas es võta tallõkõist umas, süütse tedä pudelist. Elusaos jääs viimäne nots'u miilde. Ma ajasi timäga juttu, tä kai targa näoga otsa ja «kõnõl'» vasta röh-röh,» mäletäs Helgi.

    Aavo om aokirändüsest kor'anu kaasi vahele kõik jutu Alari kotsilõ. Kõgõ vahtsõmb teedüs om, et suvõl lätt Alar vahtsõlõ ekspeditsioonilõ – 8035 meetrit korgõlõ Gasherbrum II mäetippu Pakistani.

    Näppu jäigi parajahe pilt' ülemineva-aasta juunikuu algusõst. Alar om Džomolungmalt tagasi. Helgi om pildi pääl säläga. «Mul oll' vesi silmin. Mis tetä, olõ sääne õrna hingega imä. Egä kõrd, ku poig jälh mäki pääle om lännü, kaos mul uni är,» märk' Helgi. «Saa-i üüse sukugi maada. Imä süä om imä süä.»
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Kõik' om võimalik. Ilmvõimalda as'a võtva lihtsäle inämb aigu!

    Keemiäprohvesri Tenno Toomas oppas olõma ettevõtlik (Universitas Tartuensis)

     
     Uma Lehe sõbõr!