Nummõr' 322
Märdikuu 18. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Lihaeläjä-äri kasus
  • Uudissõ
     
  • Tsensuur: rahvalõ jäeti valimises õnnõ kats Võro koolinimme
  •  
  • Uma Pido sääd lava pääle Põlvast peri näütlejä ja lavastaja Tootsi Kristo
  •  
  • Savvusannapäiv Pokumaal
  • Märgotus
     
  • Vahtsõliina noorõ kotost, jäämisest ja minemisest
  •  
  • Apteek tohtri iist?
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Näütemängu kooliluuja avvus
  •  
  • Kanepi nuuri kultuuritego
  •  
  • Lõunaeestikiilne aabits 200
  •  
  • Esieräline Virunuka tahrakalmatu sai teedüstahvli
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Teedüstahvli tahrakalmatu man.
    Leimanni Eve pilt
     
    Esieräline Virunuka tahrakalmatu sai teedüstahvli
     
    Leimanni Eve

    3. märdikuu pääväst pääle saava aoluu-huvilidsõ uuri teedüstahvlit Sännä-lähküdse Virunuka tahrakalmatu man. Muinsuskaitsõammõt ja MTÜ Arheoloogiakeskus pandva sändse tahvli 12 Eesti põnõvahe vanna paika.

    «Harilik inemine saa sis õkva luudusõn põnõva muistidsõ as’a kotsilõ teedüst, ilma et tiidläne man olõsi,» selet’ muinsuskaitsõammõdi nõvvomiis Krauti Ants ettevõtmist.

    «Virunuka om uhkõ muistinõ asi, paistus vällä ja sääl käüdäs pall’o. A õigõt silti sääl olõki es,» põhjõnd’ Virunuka vällävalimist tahvli kokkopandja, arkeoluug ja muinsuskaitsõammõdi projekti as’atundja Kivirüüdi Anu.

    Teedüstahvli pääl om eesti ja inglüse keelen kirän, miä tuu tahrakalmatu om: nelänukõlinõ havvamonument, minkal om kivimüür ümbre. Sändsit tetti 1400–1800 aastakka tagasi.

    «Tan om kokko viis kalmatut. Om nätä, et om üte nelinukaga alostõt ja kõrrast laembalõ mintü,» seletäs Kivirüüdi Anu.

    Välläkaibmiisi tetti Virunukan arkeoloogi Laulu Silvia juhtmisõl 1950.–1960. aastil. Leüti pall’o asjo ja või arvada, et sääl elli umal aol rikka inemise. Leütü om palanuid luid, ehtit ja kõgõ inämb potikildakõisi.

    Teedüstahvli päält saa lukõ, et savianoma võiva olla hauda trehvänü kas kalmõ pääl süümise kombõst vai hoobis luiõ ja havvapanussidõ tuumisõga sinnä savianomidõ seen – olõki ei tuu täpsele teedä. A arvada om, et ehte omma koolnulõ iks timä jaos vai rikkusõ näütämises üten pantu.

    Parhilla om katõ kalmõrühmä vaihõl võsu. Kraudi Ants luut, et vast saasi umavalitsusõga kokko leppü ja tuu maaha võtta – sis olõs terve kalmõväli tii veeren nätä.

    Virunuka kalmatul om ka rahvasuust peri nimi: Kivivõrastu. Tuu om kah teedüstahvli pääl kirän. Kraudi Antsu jutu perrä uuritas inne muinsuskaitsõ ala võtmist, kas kotussõl vai ehitisel om ka vana vai rahvaperäne nimi ja pruugitas tuud üten ammõtligu nimega.

    Sarnadsõlt luuduskaitsõalotsidõ asjo nimmiga nakkas ka muinsuskaitsõammõt parandama Vanal Võromaal nimmi, miä omma umal aol võlssi kirja pantu. Kotussõnimmi uurja Saarõ Evar ja kirändüsmuusõum kaeva jõulukuus nimekirä üle.

    Virunuka ja tõisi teedüstahvlidõ tegemist tugõsi Euruupa Liit Eesti-Läti-Vinne piiriüledse kuuntüü programmi 2007–2013 fondist. Tuud tetti projekti «Arkeoloogia, võim, ütiskund: kuuntüü arkeoloogiaperändi kaitsõs» seen.

    Tuu projekt avitas alalõ hoita arkeoloogilist perändit piirialal, arõnda tuun vallan piiririike vaihõl kuuntüüd ja nõsta inemiisi tiidmiisi arkeoloogia- ja kultuuriperändüsest.

    Timahava saa ettevõtminõ läbi. Päält teedüstahvlidõ omma vanno asjo uurja säädnü kokko teedüsvihkõ, uurnu ja pandnu kaartõ pääle kotussit, midä sääl inne es olõ.

    Projekti võtt’ iist Tarto Ülikuul, avidi muinsuskaitsõammõt ja MTÜ Arheoloogiakeskus. Kuuntüü oll’ ka Läti ja Vinnemaa uurjidõga.
     
    Virunuka tahrakalmatu Sännä-Tsooru tii veeren.
    Leimanni Eve pilt
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin