| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Kanepi nuuri kultuuritego | | | Harju Ülle
Hingipääväs sai valmis blogi pia 100 Kanepi kultuuriluulidsõ havva pildiga. Tuu om üts kildakõnõ Kanepi nuurikeskusõ ja aoluulasõ Hirvlaanõ Milvi hääst kuuntüüst, mille iist as´aosalidsõ saiva Põlva maavalitsusõ tunnustusõ.
Kanepi kooli opilanõ Kaleva Birgit (18) ja Kanepist Tartohe opma lännü Jalasõ Linda (17) pildistivä suvõl üles Kanepi kultuuritegeläisi havvamärgi Mäe ja Ala kabõliaia pääl. Hirvlaanõ Milvi kirot’ egäst kultuuritegeläsest jutukõsõ mano ja Kanepi nuurikeskusõ juht Pärgmäe Erle säädse Internetin blogi kokko (kanepikultuurilugu.blogspot.com).
Et Kanepi kihlkund om kultuuri poolõst rikas, sis om sääl kultuuritegeläisi kalmõ hulka.
Blogi sisse kor’ati kuulmeistride, tohtridõ, koolioppajidõ, seldsijuhtõ, muusigamiihi, tiidläisi, kerigu- ja umavalitsustegeläisi havvakivi ja risti.
Kanepi tütrigu tahtsõ kodokandi aolukku jäiä
«Tahtsõ uma nime kah seo kandi aolukku panda,» selet’ Kaleva Birgit tuud, miä ettevõtmist takast tsusksõ. «A ütsindä ei olõs ma tuud ette võtta julgunu: kalmõ välläotsminõ oll’ iks suur tüü.»
Kalmõ avit’ üles otsi kalmuaiavaht Veskemaa Margus. Otsmisõ aigu tull’ vällä ka üts havvarist, midä kiäki inne es tiiä: 1919. aastagal inämbläisi puult Võron maaha lastu taloperremehe Reedi Otto uma. Timä saatusõkaaslaisi Miti Märdi ja mõtsaülemb Kurt Ungern-Sternbergi havvasammas om kah alalõ.
Koolitütrigõ suurt kultuuriluulist ettevõtmist avit’ kokko ummõlda Kanepi kultuurimaja juhataja Jalasõ Marju. Päält tuu teivä tegüsä tütrigu üten puutüüoppaja Kiviranna Urmassõga valmis Mäe kalmuaia kvartalitähüsse.
«Joba aastit omma Kanepi noorõ saanu perrepäivil Milvi kodoluunukan umma sugupuud uuri, säält tütrigõ kodoluuhuvi peri omgi,» selet’ Pärgmäe Erle.
Üten Milviga teivä noorõ Weizenbergi uulidsa 27 kodoluulidsõlt tähtsä vana maja ette sildikese, määne puut sääl vanastõ oll’ vai kon tisleri vai käsitüümeistri elli. Plaanitas Kanepi pääuulits noidõ siltega blogi sisse panda.
Põlva maavalitsusõ kirotõdun tunnuskirän oll’, et säänest aoluu-kuuntüüd tulõ harva ette. Tuu köüt Kanepi nuuri uma kodokotussõga ja kimmä juurõ toova hinge tahtmisõ päält opmist kodokanti tagasi tulla. | | | | Jalasõ Linda (kural) ja Kaleva Birgit Weizenbergi Jaani perre kalmu man Kanepi Mäe kalmuaia pääl.
Pilt eräkogost |
|
|
|
