| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Kanepi kooli 7. klassi opilasõ teivä näütemängu Rothi luudu tütärlatsikoolist. Ummõlusmassina takan om Sannametsa Laura, pildi pääl häält puult Rohu Kristiina, Slungini Hanna Rahel, Kõrveli Lorely, Hõlsti Silver, Rammuli Merit (tõi kotost ummõlusmassina) Haavapu Maris, takan saisva Merkuri Marie ja Vaheri Carlos-Matthias, pildi pääle es mahu Kalve Kadri, Liini Riin, Rohelpuu Sandra, Lukatsi Anneli, Linderi Ketlin ja Jalasõ Jaan.
Harju Ülle pilt | | | | Näütemängu kooliluuja avvus | | | Harju Ülle
Liivimaa kõgõ edimädse talorahva priinime – Uibo – kirot´ raamatuhe Kanepi keriguopõtaja ja Võromaa praavusk Johann Philipp von Roth (1754–1818). Suur tiirajaja lei ka Kanepin Liivimaa edimädse kihlkunnakooli. Minevä neläpäävä peivä Kanepi koolilatsõ uma kandi suurmehe 260. sünnüaastapäivä.
Inne olli 8. klassi latsõ perrä uurnu, mändsit nimmi sis praavuskiherrä 1810. aastagal pandma naas’. Praavusk lask’ inemisel hindäl priinime vällä valli, soovit’ võtta luudusõst vai elost.
Õnnõ Kanepi kihlkunnast sai juurõ sändse sugupuu nigu Läte, Vihm, Külm, Süküs, Talv, Suvi, Kevväi, Tina, Ader, Hain, Rõivas, Länik, Helde, Tarkus, Õigus, Otsus, Avvus, Leib, Sai, Edesi, Akkõn.
Latsi juhendaja Leppikusõ Tiiu jutu perrä tegeldi Rothi-teemaga mitu kuud aoluu opmisõ mant. 6. klass tekk näütemängu Rothi poja aabidsa perrä, 7. klassi näütemäng oll’ tütärlatsi käsitüükoolist ja 9. klass mängse maaha üte poissõ kihlkunnakooli päävä. 10. klass kõnõl’ Kanepi kerikust, 11. klass lugi Rothi vällä antust aolehest uudissit ja 12. klass võtt’ hindä pääle Rothi eloluu.
Latsilõ piät aoluust põnõvalt kõnõlõma
«No oll’ iks esierälidselt teküs miis, timä tegemiisi vilju om Kanepin seoniaoni tunda,» kitt’ Rothi Leppikusõ Tiiu. «A latsilõ piät timäst kõnõlõma nii, et midägi miilde kah jääsi, nigu tütärlatsikooli tütrigõ tett küpär tsaariprovvalõ vai nuu ummamuudu priinime.»
1780. aastagal Pärnust Kanepilõ tulnu Roth naas’ ka vahtsõ Võro liina Katariina kerikulõ võrokõisi hingekar’usõs käümä. 1789 panti tä Võromaa kihlkundõ vaimlidsõs juhis, Võromaa praavuskis.
Kanepin eletü ao seen asut’ praavusk Roth Kanepin edimädse kihlkunnakooli (1804), lei põh’a muusiga-, põllutüü- ja käsitüüoppusõlõ, pand’ talorahvasäädüse lõunaeesti kiilde, pakk’ vällä vahtsit erialasõnno nigu «ommandus» (1804), and’ üten vele Carli ja sõsaramehe, Põlva pastori Gustav Adolf Oldekopiga vällä edimäst võro-tartokeelist nädälilehte Tarto Maa rahwa Näddali-Leht (1806), asut’ vaesidõ tütrigõ käsitüükooli (1811).
Praavusk kõrrald’ viil «Wastse Tarto-Ma-kele Laulu-Ramatu» (1802) ja «Wastse Tarto-Ma kele Kässi-Ramato» (1803) ja lõunaeestikiilse vahtsõ testamendi välläandmist (1815). Ku hindä kihlkunnakooli poiskõsõ joba mõistsõ raamatit köütä, sis tetti tuud Kanepin ka tõisilõ teljile. Noid raamatit jaotõdi talorahvalõ ilma iist. Praavusk pallõl’ tuus api Vinne tsaari ja Londoni piibliseldsi käest.
Rothi asutõt kihlkunnakuul oll’ Kanepi gümnaasiumi iinkäüjä. Rothi perrätulõja andva egä keväjä preemiä katõlõ kõgõ parõmbalõ eesti keele tundjalõ gümnaasiumilõpõtajalõ.
Perrätulõjit om Rothil hulga: täl oll’ 12 last. Kanepiga hoitva köüdüst Roodsi ja Saksamaa Rothi. Keväjä tulõva nä Kanepilõ üleilmalidsõlõ Rothi pääväle. |
|
|
|
