Nummõr' 321
Märdikuu 4. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Om võro keele nätäl
  • Uudissõ
     
  • Hõpõnõgla sai jäl võrokõnõ
  •  
  • Nagla Andreas tulõ Võromaalõ juuri otsma
  •  
  • Tulõ viies Uma Meki laat
  •  
  • Pikäkannu kuul sai roboti-kingitüse
  •  
  • Pühäjõõ legendinäütüs Pokumaal
  • Märgotus
     
  • Leisi Meelis: Ummamuudu om mi imälaiv
  •  
  • Tullõ vai mulda?
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Om aig talomaja kõrdategemist plaani
  •  
  • Jahi- ja talomiis naas nõgõssõärri ajama
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
    Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus
     
    Ummamuudu: Leisi Ludvig, Toomas, Meelis, Perli Antti ja Veskimäe Indrek.
    Pilt eräkogost
     
    Leisi Meelis: Ummamuudu om mi imälaiv
     
    8. märdikuu pääväl pidä muusigapunt Ummamuudu Võrol Kandlõ kultuurimajan umma 25. sünnüpäivä. 20 aastakka tagasi lauluga «Kõnõtraat» tunnõtus saanu Ummamuudu juht Leisi Meelis (40) tahassi viil võrokeelitsit laulõ tetä ja kuts kirämiihi häid laulusõnno pakma.

    Uma Leht kõnõl’ sukka pikembält kümme aastakka tagasi, ku Ummamuudu 15. ja Võro liina 220. sünnüpääväs tull’ vällä plaat «Üts ummamuudu liin». Midä vahepääl olõti tennü?

    Paar-kolm luku olõmi tennü ja festivaalõl mängnü, sääne tasanõ elo om olnu. A olõmi iks kokko hoitnu.

    Mille sa olõt Ummamuudut elon hoitnu?

    Seo om sääne imälaiv, keskkotus, kost kõik muusikalidsõ ekspeditsiooni valla päsese: Sobe, Ummaleelo, Whitecollar Blue, kos ma mängse trummi.

    Ku ti edimäst kõrda Võrol Kandlõ kultuurimaja lava pääle astsõti, sis mänge Ummamuudun päält su Aaviksoo Ain, Leisi Toomas, Vendti Timo, vähä ildampa tull’ mano Perli Antti. Kiä näist omma jäänü ja midä tõsõ tegevä?

    Timo mäng saksofoni Mihhailova Tanjaga üten, Swingersin mäng viiolit ja saksofoni. Antti ja Toomas mängvä iks Ummamuudun. Aaviksoo Ainist suurt ei tiiäki muusiga mõttõn. Tä om kutsutu juubõlipitto: kaemi perrä, kas tõmbas kerrä!

    Kiä täämbä Ummamuudun mängvä?

    Bassi mäng ja laul veli Toomas, trummi mäng poig Ludvig, klahvpille ja mandoliini Antti, viiolit Kukli (Veskimäe Indrek).

    Rahvas tiid Ummamuudut «Kõnõtraadi» perrä. Midä tuu lugu sullõ tähendäs?

    Mu jaos om iks kõgõ inämb meelen tuu luu löüdmine. Käve Tarton kullõman Tudõngilaulu võistlust. Rahmani Jan laulsõ sääl «Kõnõtraati» üten Valpri Valdo ja Aaviksoo Ainiga. Pungivõtmõn lugu oll’, hää lihtsä nal’alidsõ sõna olli kah.

    Kai, et võrokeeline lugu, pasnu häste Ummamuudu nimega kokko. Jan tull’ sis Tiku stuudiolõ, mängse uma varjantsi ette ja sis naksimi nuputama, kuis tuud säädä. Kutsõmi viil appi Vassiljevi Viktori alias Viki, timä mänge eelektrikitrapartii ja nii taa läts’...

    Oll’ viil küsümüs, kumma luuga minnä «7 Vapra» saatõhe: meil oll’ viil «Haug» Iheri Rihhardi teksti pääle. Ma esi tahtsõ «Haugõ», a mu meelest oll’ Elgula Jaan tuu, kiä ütel’, et poisi, ärke tuud võtkõ, võtkõ iks «Kõnõtraat»!

    Mändsit tõisi ummi võrokeelitsit laulõ piät viil hääs?

    Mullõ miildüs «Meestejutt» – äge rokilugu. Saimi 1995. aastal vahtsõ trummari Puusepä Rolandi, no mäng tä Terminaatorin – ja tä tull’gi edimädsenä tuud luku sisse mängmä. Häste helisi ja uma võro vägi om sääl seen. Pulga Jaani sõna omma kah mõnusa.

    «Tulõ aga tulõ» ja «Juula» miildüse kah.

    Olõt ammõdi poolõst jurist ja elät Tarto liinan, a kas Võromaa juurõ ei olõ viil naanu tagasi kiskma?

    No ma olõgi jälki poolõ kotussõga Võromaa inemine: toimõnda jõudumüüdä maakoton, Navi külä takan Tagakülän. Mullõ maaelo miildüs ja edimädse eloaasta elligi sääl vanaimä hoolõ all. Tupitsa talo om mu vanaesä sünnükotus.

    Ku kavva viil Ummamuudu kuun mäng?

    Ku aigu jääs ja hää lugu tulõ, sis võimi tuud iks Ummamuudu nime alt tetä. Tekstimurõ om põhilinõ. Võrokiilse kirotaja võissi pakku, ku näil midägi om. Ma esi ei tiiä kõiki ja kõkkõ, midä nä kirotasõ.

    Küsse Harju Ülle
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin