Nummõr' 321
Märdikuu 4. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Om võro keele nätäl
  • Uudissõ
     
  • Hõpõnõgla sai jäl võrokõnõ
  •  
  • Nagla Andreas tulõ Võromaalõ juuri otsma
  •  
  • Tulõ viies Uma Meki laat
  •  
  • Pikäkannu kuul sai roboti-kingitüse
  •  
  • Pühäjõõ legendinäütüs Pokumaal
  • Märgotus
     
  • Leisi Meelis: Ummamuudu om mi imälaiv
  •  
  • Tullõ vai mulda?
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Om aig talomaja kõrdategemist plaani
  •  
  • Jahi- ja talomiis naas nõgõssõärri ajama
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
    Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus
     
    Koha Priidu tsehkendüs
     
    Ärimiis
     
    Ku pässimi sotsialismist valla, oll’ vaia naada hinnäst ümbre kohendama kapitalismi perrä. Tuu läts’ kergembide noil, kes saiva sotsialismist midägi üteh krahmada. Osal tull’ nullist pääle naada. Talomiis Mati oll’ üts noist.

    Tä oll’ saanu üte vana traktori osta ja tuu är putita. Kasvat’ ja möi Tarto turu pääl kartolt, kurki, tomatit ja maasikit. Sääl jõudsõ vähä müvvä ja pidi Tal’na turu appi võtma.

    Tüüd oll’ väega pall’o: päivä korja saaki, hummogu varra istu ruuli ja põrota pääliina turu pääle, sääl müü päiv otsa ja sõs kodo, et järgmäne päiv vahtsõ tsõõriga pääle naada.

    Õdagu es püsü täl vahepääl inämb luitski peoh, a timä oll’ väega visa hingega ja rabõl’ iks edesi.

    Tollõl äril oll’ viil üts kehv külg: keväjä es olõ suurt müvvä ja talvõl kah. Sõs mõtõl’ miis, et tulõ midägi mano nuputa. Tä kai, et võissi lihha kokko osta ja edesi müvvä.

    Naas’ki lihha kokko ostma, suidsut’, tekk’ vorsti kah. Möömäh käve turgõ ja laato pääl.

    Et tä kõgõ lihha kokko ostsõ, oll’ täl õks mõni aoleht karmanih, koh eläjide pakmiisi seeh oll’.

    Ütel pääväl ost’ tä jälki aolehe. Sääl oll’ pall’o pakmiisi: müvvä lehm, tsiga, põrssa, hopõn jne. Tä käänd’ lehe mitmõs kokko, pand’ karmanihe ja otsust’, et puhkas vähä kotoh, sõs kaes, kost midä osta saa.

    Kotoh sei kõtu täüs, pand’ prilli nõna pääle ja nakas’ sõs kuulutuisi lugõma.

    Lehm – tuu es olõ väärt äri, tiidäki, määne tuu liha om. Immis – kah es taso kaema minekit. Hobõsõga es olõ midägi tetä. Kõrraga kai: müvvä pulli. Tuu joba klapsõ.

    Tä helist’ märgitü numbri pääle. Üts naanõ võtsõ telefoni vasta. Vahtsõ ao ärimiis küsse: «Aoleheh oll’ kiräh, et teil omma eläjä müvvä.»

    Ku sai vastussõs, et omma jah, sõs lubasi kotusõ pääle sõita ja är osta. Sõitsõgi sis miis aadrõssi perrä eläjit kaema ja kaupa tegemä.

    Ku sai tuu naasõ poolõ, ütel’: «Ma olõ tuu, kes eläjit tahtsõ osta.» Naanõ küsse: «Mitu sa osta tahat?» «A pall’o sul näid om?» uursõ miis vasta.

    Ku sai vastussõs, et kuus tükkü, lubasi kõik är osta. Naanõ sõs uursõ, et midä tä nii pall’odõga tege. «Noh, nuuma vähä üle, tii vorstis ja müü maaha,» vastas’ miis.

    «Kes sul toda ost?» imeht’ naanõ.

    «Kõik, kes omma mino lihha vai vorsti maitsnu, omma kitnü ja ostnu!» kitt’ miis vasta.

    «Ma sullõ iks ei müü, a näüdätä või näid külh,» ütel’ naanõ tuupääle.

    Lätsivä sõs kõrvalhuunõ mano. Naanõ tekk’ ussõ valla. Sääl vahtsõ mehele vasta kuus ilosat puudlikutsikat.

    Ostja es mõista inämb midägi üteldä. Võtt’ aolehe karmanist vällä. Tuu kotus, kost tä kai, oll’ õkva lehe kokkokäändmise kotsil ja är kulunu, nii sõs kaigi tä suurõ rõõmu ja ähmiga võlssi. Nüüt es olõ mehel muud tetä, ku andis pallõlda ja jalga laskõ.

    Peräh tä kõnõl’, et piät iks lehte kõrdapiteh lugõma. A äri läts’ mehel edespite ülesmäke.

    Sari Meeme
    Põlva khk
     
    Krõpõ hinnaga «bussipilet»
     
    Astsõ kesk päivä Kasaritsa piätüsest nummõr 11 bussi pääle. Väega tihedäle ma bussiga ei sõida ja karmanin hoitu parra rahaga sohvrit rõõmusta es saa.

    Nuur ja naarulinõ roolikäändjä kässe maaha istu: mõnõ pikembä piätüse aigu saa tä umast tingelpungast mukka soti selges tetä.

    Kosõ mäe pääl tull’ pääle peenembä rahaga rahvast ja ma sai uma piledi kätte.

    Kats piätüst edesi tull’ bussi pääle tutva vanõmb naistõrahvas Väimäläst. Timä olõminõ tundu kuigi «kõvvõr» – arvada oll’ tuud «egäas’arohto» rüübänü.

    Sohvril oll’ jäl hädä: provval oll’ kah õnnõ paprõraha – kaksa vai osa mant! Sohvri pakk’, et ku liin lähembäle jõud, vast tulõ rahvast viil pääle ja saa peenembät rahha.

    Piimäkombinaadi piätüsen jätt’ sohvri bussi saisma ja hõigas’ provvalõ: «Saati no piledi är osta!»

    Vahepääl suikma jäänü provvakõnõ sobõ unidsõ pääga kotin, lõpus ummõtõgi otsõ koskilt vällä parra raha. Sohvrinuurmiis oll’ pahanu, mille tuud inne es anta.

    Provva sai sõski uma piledi kätte. A sõs naas’ provva midägi as’atama: sipõl’ ja sahist’ uman kotin. Naas’ midägi hindäette lugõma, sis käänd’ hellü mano.

    Ütel’ esi helü ja mõttõga vällä nigu telekast nättün Voldemar Panso tiatrikooli har’otusõn: «Ssss…sssä, ssssäit…sek kkat…s, katskümmend. Säidse, säidse katskümmend. Säidse katskümmend? Säidse katskümmend!» Peräkõrd hõigas’ kur’alt sohvrinuurmiist: «Mis piledi sa mulle möit?!» Sohvri käänd’ hinnäst provva poolõ, kai ja ütel’ naarulidsõlt: «Taa om teil jo pooditšekk!» Provvat tuu es piä, nõudsõ kõrda majja.

    Sõs sai sohvril mõõt täüs, astsõ mano, võtsõ paprõ ja lugi: puut tuu ja tuu, kotussõga sääl ja registreerit säändse numbriga, kuupäiv kah. No ja sõs lõpus: «Viru Valgõ, 7.20!»

    Kasaritsa Maali
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Ülearvo suur suuv

    Umal aol sõit’ Võro-Petseri bussiliini Valtõri-nimeline bussijuht. Miis arvõst’ sõitjidõ tahtmiisiga ja inemise olli timäga väega rahul.

    Üts vanataat kõnõl’, et täl olõs vaia vas’kat viiä ja küsse, kas bussijuht es võtnu tedä kodo lähküst pääle.

    Valtõr sai arvo, et tego om vasigalihaga. Taadi kodo jäi tii viirde ja bussijuht lubasi lahkõlõ rassõ pambuga taadikõsõ jalavaiva kerembäs tetä.

    Ku buss naas’ taadi kodo mano joudma, näkk’ juht joba kavvõst tii veeren saisman vanamiist, õhvakõnõ kablaga perän.

    Bussijuht jätt’ bussi saisma ja tekk’ ussõ vallalõ, et üldä, midä tä as’ast arvas. Inne ku tä sõnnagi lausu sai, küsse taat makõ näoga: «Kuimuudu ma tä bussi vii, kas iistussõst vai tagaussõst?»

    Tuu sõit jäi tuukõrd siski sõitmalda.
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin