| Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
| |
|
|
| | | | Ruitlasõ Olavi,
e-ruitlanõ | | | |
E-elo päst vaivast | | E-ainidõ pääle lätsimi joba jupp aigu tagasi, pia läävä tõsõ as’a perrä.Tuu e-värk om nii kõva, et vast joba paari aasta peräst lätt Riigikogo e-riigikogo pääle üle. Egas sääl väega kõvva massinat vaia ei olõki, üts programm õnnõ kirota ja tuu nakkaski valitsõma (tuu tähendäs Brüsselit ümbre pandma).
Elläv riigikogolanõ aja inemiisi õnnõ vihalõ. Saa Riigikogost kõvva palka ja mäng tsika. No tulõ arvudi ja tuu pääle ei nakka kiäki vihha pidämä.
E-president tulõ kah. Egäle poolõ saat automaatkirju. Ja e-presidendiprovva tulõ. E-president om e-provvaga juhtmitpiten ühendet. Ei määnestki hätä, programm ei lää kohegi mus’otama, ja ku lätt, sõs saa programmivalitsõja vasta pääd.
Sammamuudu lätt tohtridõga. Parhilla tohtri mano ei päse, ao omma kinni, edimädse massulda ao omma järgmädsen elon.
A ku tulõ e-tohtri, logit hinnäst ID-kaardiga sisse, märgit lahtrihe, et kõtt om kolmandat päivä kinni. E-tohtri ehk tark tohtriprogramm ütles sullõ õkva, et tsuska hindäle voolik perse ja vala paar liitrit lämmind vett takkaotsa. Ei määndsitki järekõrdo inämb.
Haigõkassa lätt kinni. Oll’ uudis, et ravirahha jäi veidembäs ja õkva oll’ pall’o veidemb ka haiguisi, midä vaia tohtõrda. Tuu om teedä: raha tegegi inemise haigõs. Ei olõ rahha, ei olõ hätä.
Hambaarstiga lätt lihtsämpä, nigu muial ilman: rikkil omma hamba, vaesil ei olõ. Mille nii pall’o rahha massinidõ ja rõividõ pääle kuluta, et tõõsõ näesi, ku rikas sa olõt. Pia avitas tuust, ku naaratat ja omgi asi selge.
E-bola om joba Aafrikast är tellitü. Tulõvikun läämiki kõik üte haigusõ pääle üle. E-arst juhatas su õkvalt e-surnukuuri. Kirotõdas automaatsõlt pensionist maaha ja inemiisi nimistüst vällä. Kül tuu vedrokõnõ ka esi hinnäst vällä viskas, kos tä päses. Ku avvostõt inemine ollit, sõs saat e-president automaatsõlt tenokirä. Vai esiki e-avvoraha.
Kõik nakkas nii kipõstõ käümä, et ku süämen joba pitsitäs, ei saa sa arvogi, ku joba maaha olõt matõt. |
|
|
|