Nummõr' 320
Rehekuu 21. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Luudusväärtüisi uma nime saava silte pääle
  • Uudissõ
     
  • Lindora laadust tähtraamatut saa, a põrssit ei saa
  •  
  • Saatkõ võistlusõlõ uman keelen salmõ
  •  
  • Keelehuviliidsile kõnõldas aost mi ja sugulaisikeelin
  •  
  • Pokumaa sann uut koolilatsi
  •  
  • Pühäpaiku pildivõistlus
  • Märgotus
     
  • Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege
  • Elo
     
  • Kogokunna pärli kutsva tegijit mano
  •  
  • Aheri Georgil om egä pildi kotsilõ jutt
  •  
  • Tsiakatsk viil ajujahti ei sekä
  •  
  • Esimuudu
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
    Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus
     
    Koha Priidu tsehkendüs
     
    Ummamuudu ummistus
     
    Säinasti Asta

    Mõni arvas, et kuraditossin (13) tuu õnnõ, tõnõ jälki vand tuud nummõrd maapõhja…

    Mi ostimi 13. piimäkuu pääväl aastal 2012 Põlva Euronicsist vahtsõ külmäkapi – väega moodulidsõ. Om tõnõ seestpuult ja väläst elektroonikat täüs. Tulõ helkäse kapin ja sinidse neoonsilmä ussõ pääl! Panõt kapilõ programmi ja võit timä olõmanolõmisõ är unõhta.

    Kapp tege kõik esi: külmetäs, sulatas, hoiatas, ku uss om vallalõ jäänü, pand külmäkraadi paika ja viil pall’o muudki.

    Päälegi om tä musikaalnõ: kõrd vulisõs ku ujakõnõ, tsiiks ku tsirgukõnõ vai krõbistas ku hiirekene. Talvõl lämmistäs kapikülg mu sälgä.

    Ollimi taa ostmisõga nigu säitsmendän taivan – kitimi ostupäiva ku nummõrd 13.

    Meid om õnnistõt sünnüpäiviga, kon ütel kuu lõpp ja tõsõl järgmädse kuu algus ehk üte lõpp om tõsõ algus. Tuuperäst olõmi naid päivi kõgõ üten tähistänü.

    Nätäl inne pito ostimi talopoodist tsia edekintsu. Käntsäk oll’ nii suur, et jakku sünnüpääväs ja eski jõulupühis.

    Lõiksimi liha tükes, osast teimi hakkliha. Sükävkülmä ülemiste suhvlihe pannimi sünnüpäävä-kraami: süldi jaos koodi, kundi, tsiahanna, praadi jaos ilosa laiha tükü, rulaadiliha.

    Keskmäste suhvlihe topõmi jõulupühhi kraami: süldi jaos, pasteedi ja rulaadi jaos ni moidoki praadiliha.

    Kõgõ alomastõ suhvlihe es mahu midägi. Tuu oll’ maasikit ja mustikit täüs.

    Sõs kõlisti kõik latsõ ja latsõlatsõ läbi: sünnüpäivi mi ei piä, a tulkõ iks meile küllä, pakumi midägi, mis om hää ja inneolõmalda.

    Paar päivä inne pito naksimi söögitegemisega pääle.

    Krõpõkülmä ülemäne suhvli, kon olli sünnüpäävä-liha, es tulõ vallalõ, nigu olõs igävädses kinni keevitet.

    Kangutimi, kangutimi – a tolku ei määnestki. Miis tahtsõ suhvlil edepaneeli iist är võtta, a tuu oll’ plastnagadõga kinni. Plast, tiidäki, om külmäga väega rapõ. Mi tütär lahksõ umal kapil sama hädä peräst suhvli jupõs.

    Vanal ja odaval kapil teimi sulatust hiusõkuivatajaga, a tan puha kallis elektrooniga… Esiki pruukmisoppusõn oll’ üteld, et kappi tulõ õrnastõ hoita, moido või tä õhku linnada.

    Tõõsõst suhvlist jõulupühhi-kraami es tihka kah är süvvä. Jõulupühä iks sünnüpäivist tähtsämbä! Ku olnu välän külmä ilma, kandnu kõik kraami rõdu pääle, tõmmanu stepsli sainast ja saatnu kapi mõnõs aos puhkama.

    Edimädse huuga mõtlimi, et tego om vanatühä hindä krutskiga, kapp om jo ostõt 13. kuupääväl. Tõsõst külest tulõtimi miilde, et meil om tuul kuupääväl häste kah lännü.

    Kõlisti vahtsõst latsilõ: «Andkõ no meile vannolõ andis, et ulli pääga topsõmi suhvlihe ülearvo pall’o kraami, tuuperäst ei tulõ suhvli inämb vallalõ ja süüki tetä ei saa kuigimuudu.»

    Läts’ müüdä umbõs nätäl. Miis es saa rahhu ja naas’ külmäkappi näpmä.

    Sai ülemädse suhvli veidükese pilukilõ, topsõ sõrmõ vaihõlõ ja naas’ tuud vällä laduma, miä näppu jäi. Sai sõrmi vaihõlõ üte tsiahanna, sõs tõõsõ ja joba tullivagi ütstõsõ perrä kundikõsõ.

    Miis oll’ nigu kalamiis õngõga järve veeren. Ja sis tull’ suhvli peräni vallalõ uma viimädse käkidü kraamiga.

    A rõõmu meil tuust inämb es olõ – sünnüpäävä olli müüdä lännü, latsõlatsilõ hää ja parõmb tegemäldä, jutu ajamalda…
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Viinavaat

    Eesti Vabariigi edimädsel aol olli ütskõrd latsõ – väiku sõsarakõnõ ja timä noorõmb velekene – mänguhuun pahandust tennü.

    «Kumb nüüt viinavaat om?» nõud’ imä, kes asja klaarma läts’.

    Latsõ es kosta midägi, selle et nä es saa imä küsümisest arvu. Nä aroti umavahel, midä viinavaat piäs tähendämä.

    Tuud nä tiidse, mis viin om. Juuk, mis mehe kõvasti kõnõlama ja laulu jorotama pand, mõnõ kogoni jalost nõrgas võtt.

    Vaat oll’ kah tutva asi – suur tünn. A mis om viinavaat?

    Tuud sai tütärlats teedä koolin kolmandan klassin vinne keele tunnin.

    Vinne keelen tähendäs sõna «vinovat» süüdläst.

    Latsi imä oll’ sündünü Vinne tsaari aol, ku vinne kiil oll’ as’aajamisõ keeles ja imä oll’ tuud sõnna innegi pruuknu.
     
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin