| Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
| |
|
|
| Urvastõ kihlkunnan Kraavil Lüüsi palvõmaja man 1913. aastal peet süküslaat. Seo kirämiis Kangro Bernardi tett pilt pantas suurõs tettült vällä Eesti Rahva Muusõumi vahtsõhe majja.
Võromaa muusõumi pilt. | | Laadakombist | | Vanastõ peeti Võromaal pall’o laatu, tunnõdu olli hobõsõ-, eläjä-, lina- ja kalalaada. Seoniaoni omma rahval meelen Lindora lambalaat, Lüübnitsä sibulalaat jne.
Vanno laadapilte kaiõn jääs silmä, et hobõsit oll’ väega pall’o.
Sis sõidõtigi laata hobõsõga, panti söögikott nõna ala ja müüdi umma kraami õkva vankrist.
Laada pääl astsõ üles mustkunstnigu ja kahrutandsitaja, oll’ püürdhäll (karussell) ja hulga muud põnõvat.
Latsõ uutsõ väega laatu: sis anti näile tsipakõsõ rahha laadasaia ja vurtsuvii ostmisõs.
Kirämiis Adsoni Arthur om uman mälehtüisiraamatun tulõtanu miilde vanna laulu:
Kui mina Võro laadal käve,
kõndse üle mitme läve,
käije, seije kõllast saia,
lätsi peräst ütte majja...
Laatu peeti päämidselt sügüse (mihklilaada), keväjäpoolõ talvõl ja harva suvõl, selle et kipõl hainaaol olõ-s tuus aigu.
Laata peeti üts vai kats päivä. Kerik es lupa pitä laata puulpäävä ega pühäpäävä, pühhi aigu ega päiv inne ja pääle pühhi – et rahvas iks kimmähe kerikuhe jõvvassi.
Tsipakõsõ päält saa aasta tagasi naati laatu kõrraldama sakõmbahe ja vahtsin kotussin: valla-, rahva- ja koolimaiu man.
Päält tõist ilmasõta, Vinne aigu lõpõtõdi vannamuudu laadapidämine piaaigu är, tuu asõmõlõ tulli kaubandusorganisatsioonõ suurmüügi.
Ku Eesti vabas sai, läts’ laadapidämine vahtsõst huugu.
Võromaal omma lännü egä aastaga suurõmbas ja vägevämbäs Hauka, Vahtsõliina ja Lindora laat, mano om tulnu hulga vahtsit laatu.
Ruusmaa Arthur,
Võromaa muusõumi päävarahoitja |
|
|
|