| | Harju Ülle,
päätoimõndaja | | | |
Juhtkiri: Kirjapandmisõ aig | | Imehtä, ku hulga võrokeelitsit raamatit om mõnõ perämädse kuuga vällä tulnu, ja tiiä, et õkva om näid viil mano tulõman. Aig om vast sääne, et inemisel om tahtminõ hinge päält är kirota.
Meeletül aol juhtus ka egäsugumaidsi esivärki asjo. Läät kõrras kotost vällä, käüt tsõõri liina vai külä pääl ja joba midägi sünnüs. Vai sis ostat vai tellit midägi, tahat autot remonti, ajat mändsegi ettevõttõga asja ja oi-oi... Mõista-i ette kujotagi, määne jandal või väikust as’ast vällä kassu.
Vai aja tervüsehädä tohtri mano ja midä kõkkõ sääl viil juhtus, nätä ja kuulda saa... Sääl sünnüse luu nii imelisest tervessaamisõst ku ka väega kurva ja hallõ luu. A saa ka uskmalda pall’o nall’a, millest või säädi kokko viil mitu «Haigõmaja» tiatritükkü. Olõ esi haigõmajan nännü, kuis pööräline nal’alugu lätt vallalõ väiku joodipudõlikõsõ ütest tarõst tõistõ viimisest.
Elo om nii esieräline ja huvitavit juhtumiisi täüs, panõ kirja õnnõgi, et meelest es lännü. Esivärki asjo juhtus egän iän inemiisiga, nii nuuri ku vannoga. Tuuperäst kutsugi kõiki ummi juhtumiisi kirja pandma ja ka uma kandi rahvaga jagama.
Esieränis julgusta Uma Lehe jutuvõistlusõlõ kirotama inemiisi, kiä olõ-i tuud inne tennü. Tere tulõmast Uma Lehe jutuvõistlusõ punti, kon om joba 215 inemist kõigist Vana Võromaa kihlkundõst. |
|