Nummõr' 319
Rehekuu 7. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Uma Meki märgi om saanu 90 söögiasja
  • Uudissõ
     
  • Tartese Heino sai valmis Võromaa lõõdsaraamadu
  •  
  • Leevänätäl Karilatsin
  •  
  • Karulan saa oppi savvusanna keresse tegemist
  •  
  • Võro koolinimmi konkurssõ
  •  
  • Käisi-preemiä uut kandidaatõ
  •  
  • Käsitüülise arotasõ kuuntüüd
  • Märgotus
     
  • Perrähõigahus.
    Kõivu Madis
  •  
  • Tudõngipõlvõ mõtlõmatus
  • Elo
     
  • Antoni Annika edimäne raamat
  •  
  • Häniläse tõnõ luulõkogo
  •  
  • Sulbi mihklilaada pääl oll´ rekordarv müüjit
  •  
  • Savõrna laat es mahu platsi pääle är
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
    Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus
     
     
    Ruitlasõ Olavi,
    tark miis
     
      
    Kats suuvi
     
    Latsõst pääle olõ tahtnu saia pensionääris ja kalamehes. Ku ma lats olli, sis olli inämbüs kalamiihi Tamula pääl pensionääri. Järve pääl ei küsü su käest kiäki, pall’o om katstõist kõrda katskümmend neli. Egäüts küsüs, kuis kala võtt.

    Vanaesä ütel’, et miis piät ammõdi opma ja tuu kotsilõ paprõ saama. Esi oll’ tä nahavabrigu meistri.

    Mu naabrimiis Koll’a oll’ kalamiis. Täl olli ullipaprõ. Kävemi kuun kalal ja määnestki haridusõküsümüst mi vaihõlõ es tulõ.

    Koll’a oll’ hää kalamiis: timä tiidse unõ päält, määndse ilma, määndse püüdmisriistaga ja määndsen järve osan määndselgi aol olõma piät.

    Opsõ koolin trigonomeetriät, astõndamist, protsõndivõtmist. Õnnõ protsõndivõtmist om elon vaia olnu. Neläst protsõndist neläkümneni olõ inämbüste võtnu. Paar kõrda elon olõ ka ütsäkümneprotsõndilist võtnu, a tuu tege minotiga ullis. Viimätsil aastil olõ ka tuust matõmaatikast vallalõ ütelnü. Tervüse pääle nakkas.

    Eesti pensionääri elo ollõv hää: om säetü 20. kotussõ pääle terve ilma pensionääre elo häädüse edetabelin. No ja kas sis midägi vika om? Saat uma pinsi kätte, võtat poodist uma nelävilähelbe, tii päält apteegist roho ja kaot kodo. Söögi ala neelät tableti, sõs pudõr kuun umapüvvedü kalaga ja sõs tõnõ peotäüs tablette. Nuu, mis perän süüki võetas.

    Järve pääl võit olla nii ull’ ku tahat, sääl ei paistu tuu vällä. A luudusõn tarvilinõ tarkus jääs silmä, ku tuud om. Koll’al tuud jakku, a Jämejala tohtri ullipaprit vällä kirotõn säänest tarkust es hinda.

    Pensionääriaig om tävvelik rokenroll. Ku miil kurvas lätt, lasõt perretohtril kirota tableti, miä su jäl naardma pand. Nigu Pulga Jaan laul uman laulun «Murõt ei olõ».

    Ku kõtust tõmbas kinni, sõs tõmbat tükü paakspuukuurt, ku vererõhk korgõs lätt, tõmbat püksüseere üles, läät jalgupiten vette ja närit paar vesikupu lehte är.

    Pensionär saa «niisama» iist riigi käest rahha. Ja vastapiten tõisilõ inemiisile om täl kõgõ aigo.

    Matõmaatikast om meelen, et aig oll’ võrdnõ tiipikkus jaetu kibõhusõga. Jalaveresoonõ omma umbõ lännü, pikkä tiid vanainemine inämb ei kõnni ja ku tuu jaka pensionäri olõmalda liikmiskibõhusõga, sõs saagi kõvastõ aigo.

    Aig om üts suurõmbit väärtüisi ilman. Ku tedä om, ja juhtumiisi kalamiis ei olõ, sõs saa ao tõisi inimiisi vaihõlõ är jaka ja tuu tege kõigilõ pall’o rõõmu.

    Ütskõrd saa ma kah pensionääris. Lupa. Ma ei olõ kunagi inemiisi petnü.
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin