Nummõr' 318
Süküskuu 23. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Mihklipäiv lambalihaga
  • Uudissõ
     
  • Kunstnigu ja kirämehe Valtri Edgari looming eläs edesi
  •  
  • Tiikaaslasõ mälehti Pokumaal Valtri Edgarit
  •  
  • Naatas otsma neländä Uma Pido lavastajat
  •  
  • Naiskodokaitsja korjasõ purgisüüke
  •  
  • Räpinä uut hõpõleerilatsi
  •  
  • Valgjärve sai kergliiklustii
  • Märgotus
     
  • Pühäjõõ vägi
  •  
  • Ahmani Piret: ütelge ummilõ, ku pall’o ti näist hooliti
  •  
  • Pihlõnõ sügüsetunnõ
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Hani om targõmb tsirk, ku ti arvata mõistati!
  •  
  • Latsitarõ uut latsi
  •  
  • 70 aastakka suurõst eestläisi Läände pagõmisõst
  •  
  • Kodo kisksõ hirmust kõvõmbalõ
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     
    Valgu Heiki,
    aoluu-uurja, vanno asjo välläkaibja
     
      
    Pühäjõõ vägi
    Kõgõ parõmbidõ tundva Pühhä jõkõ nuu inemise, kiä eläse jõõperve pääl
     
    Mille taad jõkõ naati pühäs pidämä, ei tiiä kiäki. Tuu om vanavana värk.

    Kõgõ edimäne tiidmine Pühäjõõ pühäs pidämisest om mi mano jõudnu Urvastõ keriguopõtaja Johann Gutslaffi raamatust.

    Raamat tull’ vällä 1644. Kats aastat inne tuud oll’ Pühäjõõ sõda. Tuu sõa pääle Gutslaff raamadu kirot’ki. Tä kirot’, et Liivimaa rahvas kõik tiidse Pühäjõõ nimme. Kotusõpäälidse talopoja kutsõva taad jõkõ päält tuu viil Võhandu nimega.

    Pühäjõõ sõda tull’ tuust, et Sõmmõrpalo mõisnik ehit’ 1640. aastagal Pühäjõõ pääle veski. Järgmädsel aastal tull’ põud, vili läts’ hukka, süküs ja külm tulli varra. Kevväi tull’ kah külm.

    1642. aasta keväjä sai rahval kannatus otsa ja tulti kokko Osola küllä veski mano.

    Rahvas tahtsõ veskit är häötä, a mõisaprovva ja üts Tarto raeherr mõistiva tuukõrd inemise är kõnõlda. Tuu rahvas oll’ mäeltpuult: Koigu, Otõpää ja Koorastõ kandi rahvas. A hainakuu 8. pääväl tull’ rahvas vahtsõst veski mano. Seokõrd Rõugõ, Kasaritsa, Vahtsõliina ja Räpinä rahvas, ja nä häötigi veski är.

    Häöti selle, et ilma lätsi päält veski ehitämist är. A mille lätsi, tuun oll’ rahvas kattõ miilt. Ütsjago rahvast arvas’, et Pikne eläs Pühän jõõn ja kongi tan veski kotussõ pääl om Pikse välläkäümise kotus. Pikne es saa jõõst inämb vällä, pahasi är ja tulli halva ilma.

    A tõsõ inemise mõtli, et jõgi esi om pühä: taht olla puhas ja timä vuulu ei tohe sekä. Kõik mõisa veski sekäse jõõ juuskmist, jõgi pahanõs är ja saat rahvalõ halva ilma karistusõs.

    Tuu oll’ kõigilõ selge, et Pühäjõgi om pühä ja tuud ei tohe puttu.

    Jõõlõ ohvõrdõdi egä keväjä. Munapühhi aigu tull’ rahvas kokko. Kutsuti uma piksepapp – Erästvere mõisa talomiis, vana Vihtla Jürgen. Tuu sis lugi palvõt ja ohvõrdõdi härg. Härg ohvõrdõdi Piksele egä aastak – et tulõsi hää ilm.

    Jõõ abiga arvati ette, määne ilm tulõman om. Jõkkõ panti kolm mõrda ja kaeti perrä, kiä tulõ keskmäste mõrda sisse. Ku tull’ luts, vähk vai ilma soomussilda kala, sis oll’ tuu halv märk. Tuu näüdäs’, et ilma ei lää hääs. Sis tull’ ohvõrda härg. Ku ilm es lää parõmbas, sis tull’ jäl panda mõrra sisse ja kaia, kiä keskmäste sisse tulõ. Ku jäl luts, vähk vai ilma soomussilda kala, sis ohvõrdõdi tõnõ härg.

    Ku ilm iks edesi halv oll’, sis panti mõrra kolmandat kõrda sisse ja ku iks viil tull’ keskmäste sisse luts, vähk vai ilma soomussilda kala, sis ohvõrdõdi lats.

    Rahvaluulõ arhiivin om kirjapandmiisi, et Pühäjõgi või esi kätte massa, ku kiäki tege määnestki halvust tälle vai häötäs jõõperve päält är mõnõ pühä kotussõ. Üts jutt kõnõlõs, et lainõ tull’, võtt’ är ja uput’ kerigupapigi, ku tuu naas’ jõõperve päält pühhi puid maaha ragoma. Tõnõ lugu om tuust, kuis naanõ mõsk’ jõõn latsõmähkmit ja rahvas hukas’ timä tuuperäst är – et pühhä jõkõ lepütä.

    Pühhä jõkõ peris vannamuudu ja kõvva inämb pühäs ei peetä – ao omma tõsõ –, a nimi om alalõ. A või iks olla, et midägi inäbät om kah. Tuud, mis tunnõ jõõga köüdüssen om, kuis jõõga läbi saias, tiid kõgõ parõmbidõ rahvas, kiä eläs vai om elänü jõõ perve pääl vai man.

    Ma tahassi viil seol aastagal valmis saia üte artikli tuust, mida rahvas om Pühästjõõst kõnõlnu ja pidänü, kuimuudu jõõga läbi saanu.

    Vannu jutussidõ ja rahvaluulõ ülestähendüisi perrä om ütte-tõist teedä, a olõs viil vaia kokko kor’ada tuud, midä rahvas parhilla mäletäs.

    Kas tuust om määnestki tähelepandmist, et Pühäjõgi võisõ pikset mano tõmmada? Mille taad iks Pikse elämise kotussõs peeti? Mändsit esieräliidsi juhtumiisi om Pühäjõõga köüdüssen tähele pantu?

    Ku kiäki midägi tiid vai om kuulnu vanno inemiisi käest kas vanaaoliidsist pühhist kotussist jõõ veere pääl vai lähkün, jõõviiga ravimisõst vai midägi muud tähtsät, sis olkõ hää, andkõ mullõ teedä: heiki.valk.@ut.ee; tel 5845 1490.
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin