Nummõr' 318
Süküskuu 23. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Mihklipäiv lambalihaga
  • Uudissõ
     
  • Kunstnigu ja kirämehe Valtri Edgari looming eläs edesi
  •  
  • Tiikaaslasõ mälehti Pokumaal Valtri Edgarit
  •  
  • Naatas otsma neländä Uma Pido lavastajat
  •  
  • Naiskodokaitsja korjasõ purgisüüke
  •  
  • Räpinä uut hõpõleerilatsi
  •  
  • Valgjärve sai kergliiklustii
  • Märgotus
     
  • Pühäjõõ vägi
  •  
  • Ahmani Piret: ütelge ummilõ, ku pall’o ti näist hooliti
  •  
  • Pihlõnõ sügüsetunnõ
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Hani om targõmb tsirk, ku ti arvata mõistati!
  •  
  • Latsitarõ uut latsi
  •  
  • 70 aastakka suurõst eestläisi Läände pagõmisõst
  •  
  • Kodo kisksõ hirmust kõvõmbalõ
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Silmani Leili.
    Harju Ülle pilt
     
    Kodo kisksõ hirmust kõvõmbalõ
     
    Harju Ülle

    Ku vallus tuu 70 aasta tagonõ kotost pagõminõ oll’, näütäs tuu, et mõnõ perre mõtli viil mere veeren ümbre ja sõidi kodo tagasi. Üts noist oll’ inneskidse Varstu vallavanõmba Silmani Aleksandri pere.

    «Papa ütel’ edimält selge sõnaga, et ei lää kohegi,» tulõtas miilde vallavanõmba tütär Leili (83), kiä elli sis üten esä, imä Rosalie, ütesä aastat noorõmba sõsara ja suurõ velega.

    Varstust mõtõl’ vallavanõmb siski är minnä – Alaküllä (Varstust Vana-Roosa poolõ), kon tä sündünü oll’. A ku pää kotsil naksi lindama häötüslinnugi, sis käändse tagasi.

    «Sis tull’ politsei, Rakso (Rakso Oskar, valla konstaabli Eesti ja Saksa aol – UL) ja ütel’, et läämi är, läämi kavvõmbalõ siist,» jutustas Leili. «Esä mõtõl’, et tä külh midägi tennü ei olõ, a ku joba veneläse tulõva, sis kiäki inämb ei uuri, kas olõt süüdü vai ei, võidas lihtsäle är tappa.»

    Pere naas’ki katõ hobõsõ ja katõ vankriga minemä, kirriv lehm astõ kah viil vankri takan. Minti Lätti, Hopan saadi kokko tõisi pagõjidõga. Oll’ viil mitu peret Krabi kandist, noidõ siän tunnõt kaupmiis Masuli Piitre.

    «Ku naksimi Hopast Ruhja pääle minemä, sis näimi, kuis Mõnistõ meier õhku lasti,» seletäs Leili.

    Silmani, Rakso ja viil üts pere sõidi edesi Mõisaküllä. «Ku ollimi sääl jupp aigu olnu, sis naksi sakslasõ ajama, et vinläse tulõva, ti piäti minemä är vällämaalõ,» ütel’ Leili.

    Silmani ja Rakso pere sõidi üten Pärnudõ, kon näid taheti laiva pääle saata. No et nä iks minnä es taha, sis sõidõti edesi Paadremalõ Varbla lähkül.

    «Sis tull’ üts miis kõnõlõma, lubasi õnnõ papa paadiga Ruutsi viiä,» selet’ Leili. «Mamma ütel’ kah, et mine jah sa, kes meid iks putus, ja papa oll’ sis peri. Läts’ki Varblalõ är, a sis oll’ istnu viil tükk aigu. Läts’ mõni tunn müüdä ja papa tull’ tagasi. Ütel’: mu süä es lupa minnä ja umma peret maaha jättä.»

    Rakso Oskar ja Silman Aleksandri aroti, et nä olõ-i kellelegi kurja tennü, vast iks kiäki näid ei putu. Mõlõmba olli sändse hää jutuga rahvamehe.

    Nä jäivä jupis aos Paadrema küllä pidämä. Ku joba paiga pääl külänõvvokogo tetti ja kõigilõ üteldi, et minke kodo, sis lätsi nimä kah minemä.

    Otõpääl minti Raksodõst lahku ja Silmani liiku Koorastõlõ, kon elli Leili imä vanõmba. Sääl saiva nä halvu sõnomit: Leili vanavanõmbidõ maja oll’ maaha palanu ja kõnõldi, et ka näide kodomaja Vahtsõn-Roosan om maaha palotõt. Peräkõrd minti iks kodoküllä tagasi ja saadi ütte majja kortõridõ.

    Silmani Aleksandrit kinni es panta ja är es kiudutõda, no NKVD hambin oll’ näide pere aastit. Leili mälehtämise perrä pitsitedi essä kõvva. Esä sundmisõs pruugiti kõkkõ.

    «Ma käve Tal’nan koolin ja ku ütskõrd kodu tulli, sis võeti minnu kinni ja viidi Kuudsilõ,» selet’ Leili. «Nakati nõudma mu käest Raksot – «nii kavva pessämi, ku sa är ütlet»».

    Tä saigi kõvastõ pessä, a et tä tõtõst midägi Raksost es tiiä, sis lasti tä peräkõrd iks minemä.

    Takankiusaminõ käve niikavva, ku Silmani Aleksandri üten nelä tõsõ talomehega edimädsen Borodino kolhoosi astsõ ja kõik uma eläjä är andsõ.

    Rakso Oskarist om teedä, et tä käkse hinnäst Lätimaal Hopa kandin mõtsan. Tsipakõsõ päält Stalini surma tapõti tä är: surnukihä löüti mõtsavelli punkrist, automaat käen.

    A kaupmiis Masuli pere läts’ 1944. aastaga jõuluõdagul Riia mant laiva pääle ja sõit’ Saksamaalõ. Poig Herbert mäletäs suurõst pagõmisõst tuud, kuis nä olõssi sõa perämädsel pääväl piaaigu surma saanu: «Inglüse linnuki pommiti meid, hüpsimi vett täüs kraavi ja kükütimi sääl. Sis vihisi pommikilt õkva mu ja imä vaihõlõ vette.» Tuu hiitümine om jäänü Herbertile, tuukõrd kolmõaastadsõlõ poiskõsõlõ, elos aos miilde.

    Elämä jäiva Masuli USA Illinoisi osariiki.
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin